hoooneid ja ehitas uusi (kaasajastas saksamaad) sellega sai ta rahvalt aina usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12. Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale
sõprussuhe. Nad võivad üksteisega kõigest rääkida, nad tunnevad seda, mida teine tunneb. Samuti on tal veel kaks venda ning üks õde. Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi, kes aitaks Johannesel emaga tegeleda. Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast. Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva. Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada
Herdman, T., Kamitsuru S. (Eds.) (2014). NANDA. International Nursing Diagnoses: Definitions and Classifications, 2015-2017. Oxford: Wiley Blackwell. Höckerstedt, K. (2003). Gastroenteroloogia. OY Duedecim/AS Medicina Ilmoja, M. (2011). Neerude asendusravi. Eesti Diabeetide Liit. http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=13615 (29.11.2018). Koidla, K., Tikkop, T., Sarap-Kont, E. (2005). Muljed rahvusvaheliselt neeruasendusravi konverentsilt. Eesti õde, 4, 10-11. Past, M. (2005). Diabeet II tüüp. Eesti Diabeediliit. Tallinn. Pechter, Ü., Ots, M., Maaroos, J. (2008). Vee ja soolapeetusest põhjustatud hüpertoonia. Eesti Arst. 82 (1): 1621. Smeltzer, S. C., Bare, B. B. (2008). Textbook of Medical Surgical Nursing. USA: Lippincott Williams and Wilkins. https://www.kidneybuzz.com/fistula/ (28.11.2018). 14 Tamm, T. (2017). Millised on tõsise neeruhaiguse tunnused
Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi-Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis. Aasta hiljem lahkus konverentsilt Jaapan. Saksamaa taotles relvastuse alal endale võrdõiguslikkust teiste riikidega, mitte relvastuse vähendamist ja otsustas samuti konverentsilt lahkuda 1932a. Vabastati Saksamaa reparatsioonidest. Suur majanduskriis Esimese maailmasõjaga muutus USA Euroopa riikide võlgnikkust võla usaldajaks. USAs algas auto- ja elektrimasina tööstuse kiire areng, järsult suurenesid ehitusmahud. Ameeriklastel tekkis veendumus, et on saabunud muretu õitsenguaeg. Inimesi õhutati raha
sõprussuhe. Nad võivad üksteisega kõigest rääkida, nad tunnevad seda, mida teine tunneb. Samuti on tal veel kaks venda ning üks õde. Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi, kes aitaks Johannesel emaga tegeleda. Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast. Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva. Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks
et ta ei leia kohta inimeste maailmas. Lapsepõlve loomulik jätk oli see, et ta läks ülikooli õppima teoloogiat. Ilmselt olekski temast saanud vaimulik, kui sellise tubli õppurina ja eesrindliku tundengina ei oleks teda saadetud rahvusvahelisele üliõpilaskonverentsile, mis toimus Hiinas. Seal olid erinevatest riikidest, erineva usu ja maailmavaatega inimesed ning see kogemus oli tema jaoks oluline. Ta nägi teisi uskusid, teises ühiskonnas kasvanud inimesi. Ta tuli tagasi sealt konverentsilt kahtlusega, kas ta õpib ikka õiget asja ning ta tegi hoopis erialavahetuse ja hakkas õppima psühholoogiat. Ta tahtis keskenduda inimeste aitamisele ning psühholoogia tundus olevat selline valdkond, mis talle sobiks (teoloogia kaudu saaks ka aidata, kuid see ei köitnud enam). Soov aidata inimesi oli temas olemas. Rogers veendus, et on võimalik aidata inimesi ka väljaspool reiligioonisfääri. Ta asus pärast ülikooli tööle ühes lasteabi keskuses
annaabi.ee 
