Enamasti reguleerib riigi keskpank: · käibeloleva raha hulka · raha väärtust Eesti rahapoliitika tunnused: · Eesti rahapoliitika aluseks on valuutakommitee süsteem, st. Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%)
Võib väljenduda rahalises vormis. - Eksport-importkvoot nt nafta, põllumajandussaaduste kvoodid 2) Litsents, luba, mis annab õiguse kaupade veoks. Ekspordi ja impordiga tegelejate ringi piirang. 3) Tehnilised piirangud: Autodele heitgaaside piirang. 4) Sanitaar- epidenoloogilised piirangud 5) Fiskaalsed piirangud- riikidel erinevad maksumäärad. 6) Monetaarsed piirangud valuutapoliitika on riikidel erinev. Limiteeritud palju ja kuidas vahetada. Konventeeritav ehk vabalt vahetatav valuuta. 7) Füüsilised piirangud asjaajamises nõutakse ülemäärast dokumentatsiooni, paberimajandus. Piiridel pikad järjekorrad, korruptsioon. 8) Administratiivsed piirangud- embargo- kauba osas välja-, sisseveokeeld. Nt relvaembargo riikidele, kes armastavad sõdimist. GATT-> WTO GATT- üldine tolli-ja kaubanduskokkulepe, 1995a muutus WTOks maailmakaubandusorganisatsiooniks. 1944 toimus USA Bretton Woodsi linnas
intressi määra või lepitakse kokku et intressimäära muutus toimub näiteks kord aastas maksimaalselt kokkulepitud protsendi ulatuses. Näide: Firmal on pikaajaline laen intressimääraga 10% Tagasimakse tähtaeg 5 aastat. Samal ajal pakutakse firmale 6%-st muutuva intressi määraga laenu. Tingimusel, et aastane max tõus on 1,5%. Mida rakendatakse iga aasta lõpus. Konventeeritavate väärtpaberite käibele laskmise ehk emiteerimise otsus. Konventeeritav väärtpaber on võlakiri, mille saab reeglina vahetada lihtaktsia vastu. Aktsia hind, mille juures võlakirja saab vahetada põhineb konventeerimis suhtel, mis on suhtarv mis iseloomustab kui palju aktsiaid saab iga võlakirja eest. Kui 1000 eurose võlakirja konverteerimise suhe on näiteks 10, siis kui aktsia väärtus on 100 eurot, saab selle vahetada 10 aktsia vastu. Konventeeritavus ei tähenda seda, et aktsiat ja võlakirja saab tähtaja saabumisel koheselt vahetada
esitati valitsusele 1.detsembril 1989.aastal ja see defineeris esimest korda ametlikult taassõjajärgse Eesti oma raha: 1 kroon = 100 senti. Sel ajal polnud valitsusel piisavalt kogemusi ega tegelikku ettekujutust oma rahast ning seetõttu kardeti püha kroon oma eksimustega ära rikkuda ning otsusest hakata kohe juurutama oma raha, kulus tegeliku rahareformini veel kaks ja pool aastat (J. Kelder, 1997, lk. 37-49). Asendusena pakuti välja mitmeid erinevaid variante ja üks nendest oli konventeeritav rubla ehk koru. See raha oleks kehtinud nii arveldus- kui sularahana ainsa maksevahendina Eesti NSV-s. Mujal NSV Liidus oleks sisevaluutana kehtima jäänud tavaline rubla. See plaan aga hüljati valitsuse poolt, sest koru juures peeti kõige ebareaalsemaks ideed, et NSV Liidu Keskpank oleks pidanud oma kullavarudega kindlustama Eesti raha. Kui koru idee oli juba vaibunud tekkis terav arutelu siseturu kaitse üle. Selle vahendina tuli kõne alla
5. Volituste andmine EP esindamiseks teatud juhtudel või teatud küsimustes. EPN- le ettepanekute tegemine EP asepresidentidel.. EPN esimees, liige ja EP president tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (Meil on neli võimu: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja ajakirjandus) 10 Eesti Panga bilanss: ühtib kalendriaastaga. Aktiva iseloomustab ressursside paigutamist ja kasutamist kuld ja konventeeritav välisraha kui emiteeritud raha kattevara. Paassiva kajastab omakapitali ja reserve ning kohustuste näol panga käsutuses olevaid ressursse põhiliseks iseärasuseks (emiteeritud raha kui keskpanga kohustus raha omanike ees). EP: TULUD KULUD Intressitulud Intressid Väärtpaberitulu Müntide kulud
1947, 1961. Enne oma raha jõudmist, oli Tartu raha. Oma rahani. 1989. aastasse tagasi. Otsasson ja keegi veel. Eesti kroon, jaguneb 100 sendiks. Selleks, et rahareform läbi viia, moodustati rahareformi komitee, 1991. aasta kevadel. Koosnes kolmest liikmest, esimeheks oli valitsusjuht, liikmeks oli Eesti Panga juht ja üks sõltumatu teadlane. Allikaks oli dekreet. Peab olema avalikustatud. Esimeseks numbriks on 011. Jeffrey Sachs. Eesti raha peab olema vabalt konventeeritav, fikseeritud kurss ja seotud ankruvaluutaga, kindlalt stabiilne. Tuli vastu võtta kolm seadust: Kaks nendest on kehtivad tänase päevani I Rahaseadus II Seadus Eesti Krooni tagamise kohta III Välisvaluuta seadus kaotas kehtivuse 1995 aastal. Rahareformi läbiviimisel on üks õiguslik aspekt, mis on tänaseni läbi viimata. Peab oma lõpparuande esitama riigile. 29.06.1995 rahareformi läbiviimise tähtpäev. Vigastatud ja rikutud raha vahetamise põhimõtted
annaabi.ee 
