Troposfääris kahanevad temperatuurid ja veeauru hulk väga kiiresti. Oluline osa veeaurul, sest 99% planeedi veeaurust on troposfääris. Veeauru kontsentratsioonid muutuvad laiusega: on suurimad troopikas (kuni 4,5%) ja vähenevad pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad troposfääris, ehkki turbolents võib tungida stratosfääri alaossa. Troposfäär tähendab segunemise piirkonda ja on nõnda nimetatud konvektiivsete õhuvoolude tõttu. Kihi ülapiir ulatub 8km-ni suurtel laiustel ja 18km-ni ekvaatoril. See kõrgus muutub sesoonselt: kõrgeim suvel ja madalaim talvel. Tropopaus konstantse temperatuuriga kiht eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär Stratosfäär: 10-50km. Õhu temperatuur on peaaegu konstantne kuni 20km-ni. Siis tõuseb kuni stratopausi alapiirini. Kuna temperatuur kõrgusega kasvab, siis stratosfääris ei esine konvektsiooni (õhu püstsuunalist liikumist)
viimase segunemisel kõrgtemperatuuriliste koldegaasidega ning osaliselt ka kiirguse teel leegilt. Mida suurem on väävli sisaldus kütuses, seda madalam on segu süttimistemperatuur. Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena. Ekraantorude diameeter on 60 mm ja nad on paigaldatud koldesse sammuga 65 mm. Et vähendada ekraanide jahutavat mõju, on nad alumises osas kaetud tulekindla materjaliga. Kõik ekraantorud on läbimõõduga 120 mm
Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole. Aeglane protsess, kuid organismides peamine, mille abil keha saab ja jagab laiali eluks vajalike ühendeid. Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus (õhus 500 m/s) lubaks. Veel massi edasikandmise viise: Advektsioon – nt õhu horisontaalne liikumine (tuul) Konvektsioon – vertikaalne liikumine raskusjõu mõjul erineva tiheduse tõttu (konvektiivsete pilvede teke) Turbulents – gaasi või vedeliku korrapäratu liikumine, toimub keeriste ja jugadena. Nimetatud mehhanismid on efektiivsemad kui difusioon. Soojusjuhtivus (konduktsioon): Kannab edasi energiat. Toimub tänu aatomite võnkumisele – mida soojem keha, seda intensiivsemalt võnkumine toimub. Kineetiline energia kantakse keha külmematele osadele üle (vibratsioon kandub edasi). Kehad on omavahel kontaktis ja ühe keha
1 2 s t sv = t tk + q + 12-11 2 s ( + 1) Kus s on toruseinapaksus, s toru metalli soojusjuhtivustegur W/(m K), = dv/ds Tegelikes töötingimustes temperatuuriväli toru perimeetri ulatuses on ebaühtlane, tegemist võib olla kas ekraantorudega nende ühepoolsel kuumutamisel aga ka ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur
Tretjakovi sademetemõõtja 1950.a.Sademete ööpäevane ja aastane käik ning seda mõjutavad tegurid.Keskmine ööpäevane ja aastane rütm.Vastavalt kiirguse,õhutemp,niiskuse,aurumise,pilvitsuse rütmile,aluspinna iseärasustele ning atmosfäärilise tsirkulatsiooni omapärale kujunebki vastav ööpäevase ja aastase käigu tüüp.Võib sademete ööpäevases käigus eristada siiski kaht tüüpi:mandrilist ja merelist.1 korralesineb 2 MAX:pärastlõunal ja varahommikul.Peamax on tingitud konvektiivsete pilvede hoogsast arengust pärast keskpäeva.Sekundaarset max põhjustavad aga peamiselt kihtpilved.MIN esinevad öösel ning enne lõunat.Merelise tüübi korral täheldatakse tavaliselt ainult ühte MAX öösel ja MIN päeval.Merel areneb konvektsioon ja seoses sellega ka pilvitsus hoogsamalt just öösel,sest siis on merepinna kohal olev õhk kõrgemal oleva õhuga võrreldes tunduvalt soojem.Sademete aastane käik on kõige mitmekesisem keskmistel ja suurematel geogr.laiustel
tõusva õhumassi temperatuuri muutust. Õhumassi energia on positiivne, kui temperatuurikõver paikneb märja adiabaadi kõverast vasakul,(Labiilne stratifikatsioon , omab tendentsi tõusta kõrgemale) . Tõusvad õhuvoolud on võimalikud kuni märjast adiabaadist (olekukõverast) vasakul paikneva temperatuurikõvera lõikumiseni märja adiabaadiga Lõpevad tõusvad õhuvoolud (konvektsioonitasapind ) . Konvektsioonitasapind on seega konvektiivsete pilvede teoreetiliseks ülemiseks piiriks. Visuaalselt on see piir hinnatav pisut (100200 m) madalamal. Aeroloogiliste diagrammide saamine on kulukas toiming, nõudes kallist aparatuuri (millest osa igakordselt hävib raadiosond, sondpall, täitegaas) ja eriväljaõppe saanud personali. Samas on aeroloogiline diagramm väga informatiivne dokument sondeerimiskohal oleva õhumassi vertikaalse läbilõike iseloomustamiseks. Lisaks antud
välispinnatemperatuuri määrata järgmise valemiga. 1 2 s t sv = t tk + q + 12-11 2 s ( + 1) Kus s on toruseinapaksus, s toru metalli soojusjuhtivustegur W/(m K), = dv/ds Tegelikes töötingimustes temperatuuriväli toru perimeetri ulatuses on ebaühtlane, tegemist võib olla kas ekraantorudega nende ühepoolsel kuumutamisel aga ka ristivoolus paiknevad konvektiivsete küttepindadega. Ebaühtlane temperatuuriväli toob kaasa soojuse hajumise toru seinas kõrgema temperatuuriga tsoonist madalama temperatuuriga toru ossa. Arvestades temperatuuri hajumist valem saab järgmise kuju. 1 2 s t sv = t tk + µ q max + 12-11 2 s ( + 1) Kus qmax maksimaalne soojuskoormus toru lauppinnal, soojuse hajumisetegur
korralesineb 2 MAX:pärastlõunal ja tuult välismõõdistamisel ja ekspeditsioonidel. valmistab ette prognoose alates varajastest varahommikul.Peamax on tingitud Tuule tekkimise põhjused: Tuul tekib Anemorumbomeetri töö põhineb tuule hoiatustest, et leevendada loodusõnnetuste konvektiivsete pilvede hoogsast sellepärast, et õhk liigub kõrgema suuna ja kiiruse näitude muutumisel mõju, kuni pikaajaliste prognoosideni, et arengust pärast õhurõhuga piirkonnast madalama elektrilisteks suurusteks, mida mõõdetakse säilitada ja parandada keskkonna kvaliteeti keskpäeva.Sekundaarset max
Koldes asuvate radiatsioonülekuumendite erisoojusvastuvõtt langeb, kuna üldine soojuseraldumine koldes vastab koormuse suurenemisele. Seega radiatsioonülekuumendi soojusvastuvõtt jääb maha aurukulu suurenemisest ja auru ülekuumendustemperatuur langeb katla koormuse kasvades. Reguleerimise seisukohast on kõige sobivam staatiline karakteristik kombineeritud radiatsioon-konvektiivsel ülekuumendil, kus sobivalt valitud ülekuumendi radiatsioon- ja konvektiivsete küttepindade suhte korral ülekuumendatud auru temperatuur praktiliselt ei muutu või muutub väga vähe katla koormuse muutudes. Kuid ka sel juhul ei saa loobuda ülekuumendatud auru automaatsest reguleerimisest, sest peale koormuse muutuse mõjuvad ülekuumendatud auru temperatuurile veel teisedki häiringud nagu toitevee temperatuuri muutumine, küttepindade saastumine jne. Auru temperatuuri reguleerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme moodust: gaasiline