(Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!) MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon – teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt)
Maddox, 2000) Suhtlemisoskused · Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid · Õpitavad oskused - oskuse vajalikkuse teadvustamine (motivatsioon) - oskuse olemuse mõistmine (teadmised) - praktiseerimine (kordamine) - tagasisidega arvestamine (analüüsioskus) - julgustamine (motivatsiooni hoidmine Riskimine Enesekindlus Ebaõnnestumine Jätkuv praktiseerimine Enda käitumise analüüs Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (,,Mina sellistega ei suhtle") MK suhted ja suhtlemine Enesehinnang avatus, emotsioonid, tüüpiline tõlgendusstiil suhted MK sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused käitumise suhtes, aluseks interaktsioonidele Minapildi sarnane defineerimine Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes (ma olen x ja ma ootan, et minuga käitutakse vastavalt) Mõjustamine
• Sõltumine teistest (hoida toetavaid suhteid) • Liikmeks olemise vajadus • Kontroll, domineerimine, võim • Seks • Agressiivsus (sh instrumentaalne) • Enese väärtustamine • Altruism ja hoolitsemine teiste eest • Saavutusvajadus Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Suhtlemine ja mina-kontspetsioon (MK) Mina-kontseptsioon – teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle!). TEABE VAHETAMINE Informatsiooni, ideede, hoiakute, emotsioonide edastamine ühelt isikult või grupilt teisele (või teistele) sümbolite vahendusel (Theodorson ja Theodorson, 1969). Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967). Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad
hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus põhineb aja ja energia kokkuhoiul, tegevus sooritatakse sujuvalt ökonoomsel viisil, ilma, et inimene peaks jäägitu tähelepanuga oma operatsioone jälgima (autojuht keerab rooli, vahetab käiku jne automaatselt, ilma suurt tähelepanu pööramata). 9. Humanistlik kogemusõppe kontspetsioon (Kolb). · Õpiviisid varieeruvad isikuti, iga õppija toob oma ainulaadse kogemustepagasi. · Puhtsubjektiivsed arusaamad ja tõlgendused ei tarvitse õppimist kahjustada vaid võivad sellele kasuks tulla. · Õppijate kogemused võivad õpet oluliselt rikastada. · Koolides ja kursustel on õppijate isiklike kogemuste kasutuselevõtuks soovitatav arendada vaimset dialoogi. · Õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, oletuste jne katkematu ahel.
tundmaõppimisel, info hankimisel, probleemide lahendamisel. 8. Vilumuste omandamise etapid. Vilumus on harjutamise tulemusel tekkinud tegevuse oluline automatiseerumine. Vilumus põhineb aja ja energia kokkuhoiul, tegevus sooritatakse sujuvalt ökonoomsel viisil, ilma, et inimene peaks jäägitu tähelepanuga oma operatsioone jälgima (autojuht keerab rooli, vahetab käiku jne automaatselt, ilma suurt tähelepanu pööramata). 9. Humanistlik kogemusõppe kontspetsioon (Kolb). Õpiviisid varieeruvad isikuti, iga õppija toob oma ainulaadse kogemustepagasi. Puhtsubjektiivsed arusaamad ja tõlgendused ei tarvitse õppimist kahjustada vaid võivad sellele kasuks tulla. Õppijate kogemused võivad õpet oluliselt rikastada. Koolides ja kursustel on õppijate isiklike kogemuste kasutuselevõtuks soovitatav arendada vaimset dialoogi. Õppimine on uute kogemuste, tõlgenduste, oletuste jne katkematu ahel.
tõi käibele mõiste ,,industriaalne revolutsioon" Industrialiseerimine sai alguse erinevates kohtades erinevatel aegadel. Inglismaal 18 saj keskel, kontinentaalses euroopas 1830ndates. Euroopas üldiselt tööstusel põhinev ühiskond sai normiks 1870ndatel industriaalse rev lõpp. Inglismaal 1760-1830. Leopold von Ranke (1795-1886)kuulsaim 19. saj saksa ajaloolane. Moodsa ajaloo teaduse isa. Rõhutas, et ajalugu on ainult siis väärtuslik, kui see põhineb allikatel - Positivistlik kontspetsioon. Hans-Ulrich Wehler Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal
On olemas ka riike, kus ei ole välja kujunenud selget riigikäsitlust. Riik on monopol ühiskonnas kasutamaks seaduslikult jõudu ja sundust (M. Weber). Kohustuslik riigi funktsioon on säilitada kord ja võidelda teiste aktuaalsete ja potentsiaalsete ohtudega riigi suveräänsuse vastu. Riigil on eesmärk, mida üldiselt kutsutakse rahvuslikud huviks (national interest). See, mis on konkreetse riigi “rahvuslikud huvid”, pannakse paika riigi valitsejate poolt. Minimaalse riigi kontspetsioon - riik peab täitma ainult neid ülesandeid, mida teised ei suuda teha või mida riik teeb teistest paremini. Kui riik aga üritab kõike reguleerida, muutub ta liialt bürokraatlikuks. Subsidiaarsuse printsiip – iga ülesannet peab täitma väikseim ning madalaim üksus, mis on suuteline seda lahendama. Tänu sellele, et otsustamine viiakse võimalikult madalale, kasvab funktsiooni täitmise efektiivsus (suureneb paindlikkus, väheneb ajakulu). Riigi tüübid
annaabi.ee 
