4. Nimetada vähemalt 3 piimakonservide liigirikkuse põhjust? 1) tooraine mitmekesisus 2) erinevad kuivaine- ja rasvasisaldused 3) võimalik kasutada erinevaid lisandeid 5. Kuidas jaotatakse piimakonserve konserveerimisviisi ja konsistentsi järgi? Konserveerimisviisid: Termiline töötlus (steriliseerimine, UHT) Kontsentreerimine ja suhkru lisamine Kuivatamine Kontsistentsi järgi: Vedelad piimakonservid ilma kontsentreerimiseta Vedelad piimakonservid koos kontsentreerimisega Ι – konsenskonservid ilma suhkruta ΙΙ – kondenskonservid suhkruga Kuivad piimakonservid – pulbrilised 6. Millel põhineb konserveerimine (konserveeriv efekt) termilisel töötlemisel – steriliseerimisel?
1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud) kooritud piim (saadakse piima separeerimisel ja on piima rasvavaene osa) 2. Töötlemisviisilt: pastöriseeritud piim (kindlal temperatuuril kuumtöödeldud) steriliseeritud ehk homogeniseeritud homoheniseerim (toimub spets. aparaadis, mille tulemusena omandab piim ühtlase ja kauapüsiva kontsistentsi) ja kõrgel temperatuuril (üle 100C) termiliselt töödeldud. 3. Pastöriseeritud piimade sortiment normaliseeritud (piima koostisosad on viidud nõutud normini; rasvasus 2,5 või 3,2%) taastatud (ettenähtud rasvasusega pastör. Piim, mis on osaliselt või täielikult valmistatud piimapulbrist või kondenseeritud piimast) valgupiim (rasvata kuivaine suurendatud sisaldusega pastör. Piima kuivaine sisaldus 10,5%)
· Antioksüdandid (E300-E399) · Emulgaatorid, stabilisaatorid (E400-E499) Lisaks nimetusele on kasutusel veel lisaainerühmad nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, pakesendamisgaasid jt (E500-...) Lisaaine on looduslik või sünteetiline, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil. Lisaaineid kasutatakse näiteks toidu paremaks säilitamiseks (säilitusained), vajaliku kontsistentsi saavutamiseks (stabilisaatorid, tarretavad aine, emulgaatorid), toidule atraktiivsema värvuse andmiseks (toiduvärvid) jt. Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E tunnus. E tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutuse hinnangud ja Euroopa Liidus heaks kiidetud Toidu pakendil oleval koostisosade loetelus tähistatakse lisaained rühmanimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või numbriline tunnus, näiteks "säilitusaine vääveldioksiid" või "säilitusaine" E220.
KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Esmalt kuivatatakse kips 50 +/- 5ºC juures ning seejärel võetakse 50 g proov ning asetatakse sõelale nr. 02
3.Tund Sulatan, kuumutan potisees margariini. Lisan nisu jahu, natuke õli ja kuumutan sõmeraks-ei pruunista. Lisan vedeliku ja ajan segades keema. Keedan 10-15 minutit. Maitsestame soola, valge pipraga, suhkru ja puljongiga (ei tohi panna palju puljongit) Lisan hapukoore ja enam ei tohi keema lasta ja maitsestan lõpplikult. Kuumutan piima siis tambin kartulid pudruks ja lisan kuuma piima, võitükid ja tambin, segan. Kontrollin maitset ja kontsistentsi. Praen kuumalpannil õliga hakktooted mõlemalt poolt kuldpruuniks seejärel 150C juures, järelvalmima ahju. Kaalun, pesen ja puhastan salati komponendid. Segan õlikastme valmis ja siis tükeldan. Tükeldan salati valmis ja segan kastmega kokku ja maitsestan. 4.tund Serveerimis taldrikud sooja. Katan laua. Serveerin toidud.(1 salati ,prae, magustoidud) Siis puhastan laua ja mustad nõud. 8
17 Piimsuhkru lõppedes algab nende bakterite taandareng ja surnud mikroobide kestadest pääsevad juustumassi eelkõige proteolüütilised ensüümid, mis on võimelised lõhustama valku peptiidideks ja aminohapeteks. Lipolüütilisi ensüüme, mis suudavad rasvamolekulidest eraldada rasvahappeid, enamik piimhappebakteritest ei produtseeri (joonis 14). Valmimise kulg avaldub juustumassi koostise, maitseomaduste ja kontsistentsi muutustes. [10] Et valmimine oleks paremini suunatav, ei tohi see toimutada liiga intensiivselt. Valmimise intensiivsus sõltub temperatuurist, pH-st (happesusest), veesisaldusest jt teguritest. Valmimise kulgu ja intensiivsust mõjutavad ka juustudele antav kuju ja suurus. Kuivainesisaldusest, mikroobidest ja ensümaatiliste protsesside intensiivsusest sõltuvalt lastakse erinevatel juustudel valmida paarist nädalast kuni paari aastani. [12]
Piimatööstuses kasutatavad põhilised protsessid Separeerimine- rasva(koore) eraldamine piimast tsentrifugaaljõu mõjul. Saadakse LÕSS (kooritud piim) ja KOOR. Normaliseerimine e standardiseerimine- piima või koore rasvasisalduse viimine soovitud tasemele, selleks lisatakse kas lõssi või koort. Homogeniseerimine piima rasvakuulikeste pihustamine peenteks osakesteks, selleks, et rasv piimas pinnale ei kerkiks. Jogurtite, pudingite, jäätiste puhul annab homogeniseerimine ühtlase kontsistentsi. Pastöriseerimine- piima kuumutamine temperatuuril 72 C 15-20 sekundit, et häviksid haigustekitajad bakterid. Kuigi pastöriseerimine pikendab toote säilivust, tuleb ka pastöriseeritud tooteid hoida alla +8 Kõrgkuumutamine (uht)- steriliseerimise meetod, kus toodet kuumutatakse 135-140 C juures 1+3 sekundit. Hävivad kõik bakterid ja bakterite spoorid, selliselt töödeldud toote säilivus aseptilises pakendis pikendab märkimisväärselt.
rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl. submandibularis (seroosnääre) ja gl. sublingualis (ülekaalukalt mukoosnääre). Sülg moodustub
annaabi.ee 
