Paganiniga 1831.a. Olles lummatud viiuldaja kuuldavale toodud helidest vaid neljal keelel, üritas ta ka klaverimängus temast eeskuju võtta. Liszt instrumenteeris erilisel viisil oma sõrmedega. Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia, orkestraalse värvikuse otsingud, maksimaalse emotsionaalse mõjujõu taotlus. Sealjuures on tema klaverikäsitlus äärmiselt ratsionaalne ja läbimõeldud. Aastad 1838-1847 on Liszti kontserttegevuse kõrgperiood. Ta rändab tohutu menu saatel läbi terve Euroopa. 1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga. Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist, liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta 1847. a
Elp Rauno Elp (on eesti ooperilaulja bariton. Ta on Rahvusooper Estonia ooperisolist aastast 1992. 1996 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel (1993 ja 1997), II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007. aastal pälvis ta muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserttegevuse eest Georg Otsa nimelise auhinna. Armida, nõid, Damaskuse kuninganna, Argante armuke: Kristel Pärtna Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012.
Samuti tõi plaat 4 Metsatöllule juba traditsioonilise aasta metalartisti auhinna. Singliloole „Küü” tehti video, millest suurem osa filmiti vee all. Metsatöll oli üks nominentidest Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud konkursil „Keeletegu 2010“, mis selgitas välja parimad eesti keelt väärtustavad teod. Saavutati teine koht ning pälviti vabariigi presidendilt kiidusõnu eduka kontserttegevuse eest välismaal, tutvustades maailmas eestikeelsete laulude kaudu sellekeelset rahvast ja riiki. 2012. aastal andis Metsatöll kontserte Eestis, Soomes ja Lätis ning sügisel tuuritas koos bändidega Korpiklaani (FIN), Tyr (FRO) ja Moonsorrow (FIN) kuu aega Põhja-Ameerikas, kus anti 26 kontserti. Ilmus DVD „Tuska“, mis salvestati Helsingis festivalil Tuska Open Air 2012. 2013. aasta algas bändile huvitavalt – anti kaks kontserti Afganistanis
Aastal 1928 sõitis Artur Lemba delegatsiooni liikmena Budapesti soome-ugri kongressile. Seal esines ta sümfooniakontserdil, mis oli pühendatud Eesti heliloojate loomingile. Üle pika aja kõlas Lemba Esimese klaverikontsert. Budapestis pälvis ta tunnustust ja sai kiita professor Jenõ Hubaylt, kes tollal oli Budapesti Muusikaakadeemia direktor, tuntud viiuldaja ja ka helilooja. Peale tegusat 1928. aastat lõpetas Artur Lemba kontserttegevuse, andes vaid väikeseid harukordseid kontserte. Ta pühendas end pedagoogitööle ja heliloomingu loomisele. Sellal valmisid tal mitmed suurvormid. 1930. aastal valminud „Klaverikontsert nr.2“ kandis helilooja ise ette 1931. aasta rahvakontserdil. Järgnevatel aastatel kirjutas Lemba veel mitmed suurteosed ja kandis need ette 1932. aasta aprillis toimunud helitööde kontserdil. 1935. aasta 24. septembril pidas Artur Lemba oma suursugust juubelit. Õnnitlusi saadeti kogu
· Usina töö tulemusel koguti kokku üle 300 000 lauluteksti. · Aasta-aastalt lisandus haritud muusikuid (Miina Härma, Rudolf Tobias, August Topman, Aino Tamm, Theodor Lemba ja Artur Lemba) · Tänu õpingutele Peterburi konservatooriumis mitmkesistus eesti heliloojate looming · Algas kutseliste teatrite tegevus Sead võiks nim. Suureks tõusuajaks. 20. saj algul paistis silma A.Läte ja R.Tobiase tegevus. Nad olid kontserttegevuse juhid, heliloojad ja interpreedid. Nad muutsid Tartu kontserdi elu huuvitavamaks, professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Nad ületasid sel ajal Tallinnas olnud taseme esitades ka lääne ja vene muusika paremikke. 1919. a. Asutati nii tallinnas kui ka tartus kõrgem muusikakool (hiljem oli see Tallinna konservatoorium). 8. Tobiase elu ja looming, seos A. Lätega Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest. Teda huvitas muusika juba varajas nooruses
Anne Veski laulis kõigis liiduvabariikide pealinnades ning ikka ja alati saatis teda edu ja publiku menu. (ibid: 80) Aastatel 1980-83 ja 1985 hääletasid Eesti Raadio noortesaate ,,Soovid, soovid" kuulajad Anne Veski meie parimaks lauljaks. 1982. aastal saavutas ta A. Oidi nimelisel lauluvõistlusel esimese koha. 1984. aastal hinnati ta interpretatsiooni Sopoti rahvusvahelisel lauluvõistlusel kahe esikohaga. Erinevate saavutuste ja laialdase kontserttegevuse eest pälvis Veski Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse. Esimeste nõukogude artistina esines ta ansambel Nemoga ka Tai kuningriigis. Kuid mis oli Anne Veski fenomen? Ei erakordset repertuaari, enneolematut lauluhäält ega vapustavat lavastust. Ta oli lihtne, loomulik ja meisterlik ning oma laule laulis ta selgelt, puhtalt ja elurõõmsalt. (ibid: 81-82) 3.1.5. Tarmo Pihlap Sündinud 1952. aastal ning surnud 1999ndal aastal diabeetilisse ketoatsidoosi. Alustas oma
tingimustes 1940.–1945. aastani. Analüüsitakse džässivaenulike okupatsioonirežiimide nii otsest kui kaudset mõju dҕžässmuusika ja -orkestrite arengule. Kolmas peatükk on tervenisti pühendatud nähtusele, millega Eesti džässmuusikud tõusid selle uue muusikaliigi arendajate esiritta rahvusvaheliseski mastaabis – nimelt džässi kui kont- sertmuusika potentsiaali mõistmisele ja praktilise kontserttegevuse arendamisele. Peatükis kirjel- datakse ja analüüsitakse kõiki teadaolevaid džässikontserte Eestis vaadeldaval ajavahemikul. 16 Neljandas peatükis püütakse jõuda selgusele, kes või mis mõjutasid džässi arengut Eestis. Siin tuleb juttu kodumaise džässi silmapaistvamatest isiksustest vaadeldaval perioodil, samuti võetakse vaatluse alla ka džässi arengut mõjutanud välised tegurid, nagu džässmuusikute
annaabi.ee 
