aastate teisest poolest hoogustus Eestis kaasaegsete kaubandusettevõtete areng. Lääne riikide eeskujul hoogustus ennekõike super- ja hüpermarketite kettide ning suurte kaubakeskuste loomine. Kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. 2000.a. alguseni domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid ( Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver, Eestimaa Tarbijate Keskühistu ETK Konsumi ja Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett ( käesoleval ajal Aja O kaupluste kett). Eesti ühe suurima Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja 1999.a. itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern, ostes Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuuluvad odavad hinnad, piiratud kaubasortiment ja tagasihoidlik teeninduslaad
Autode arv 1000 elaniku kohta Osalemine ÜRO rahumissioonidel Ekspordi-impordi maht Mobiiltelefonide arv 1000 elaniku kohta Rahvusliku hõive erinevates majandussektorites Inimarenguindeks 15. Rahvusvaheline firma. Rahvusvaheline firma ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. Rahvusvaheline firma võib laiemas tähenduses käsitada ettevõtteid või kontserne, millel on võim kordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes, isegi kui valitseva mõjuga ettevõte kontrollitavaid ettevõtteid ei oma. 16. Selgita kaubamärgi mõistet Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk võib olla sõna, väljend, kujutis, tähe- ja numbriühend või nende kombinatsioon
Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Sageli on rahvusvahelised ettevõtted kontsernid, koosnedes mitmetest tütarettevõtetest, mis toodavad ja turustavad enda tooteid ise. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib pidada maailmamajanduse peamisteks kujundajateks................................................................................. 10 Rahvusvahelise korporatsioonina võib laiemas tähenduses käsitleda ettevõtteid või kontserne, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes. Seda isegi siis kui valitseva mõjuga ettevõte kontrollitavaid ettevõtteid ei oma. Tänapäeval on 20–25% maailma kogutoodangust turumajandustes rahvusvaheliste korporatsioonide käes. Rahvusvahelised korporatsioonid viivad sageli oma tootmistegevuse teisele maale (tänapäeval enamasti arengumaadesse), mis võimaldab vältida
korporatsioonidesse ja praktiline majandustegevus toimub peamiselt suurte kontsernide ja keskühistute tasemel. Nii on ühinenud suurtesse kontsernidesse piimaühistud, metsaühistud, teraviljaühistud, veiniühistud, aga ka kaubandus- ning varustusühistud. Mõnes riigis on ainult üks keskühistu, kusjuures kohalikud ühistud puuduvad (näiteks Soome Metsaliit). Samal ajal on aga tegevusalasid, kus kohalikud ühistud ei ole moodustanud keskühistuid ega ka ühisettevõtteid (kontserne). Selliste hulka kuuluvad näiteks mõned ühistupangad Soomes ja Saksamaal, samuti ühistulised kindlustusseltsid. Kuidas saavad ühistud teha koostööd kapitaliühingutega? Ühistu saab teha vastastikku kasulikku koostööd teiste majandusorganisatsioonidega ühisettevõtete kaudu. Selleks on olemas kaks põhimõttelist moodust. Esiteks tuleks ühistul asutada mõni ühistule kuuluv äriühing - aktsiaselts, osaühing, osakond või tütarettevõte
3) Jaapan-päris edukad. 4)Korea-toonud maailmaturule odavamad autod, koduelektroonika. (suhteliselt edukad) 5)Hiina-RVE-d valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. (Usinad ja ettevõtlikud) 6)Põhjamaad-riigi veelgi suurem roll ennekõike elanike hariduse ja sotsiaalse heaolu korraldamise.Terve rida ülemaailmseid kontserne nt Nokia.-maailma kõrgtehnoloogia tipis on põhjamaad.. Puidu ja paberiettevõtted just edukad soomes ja rootsis. 11.)Suuremad ja võimsamad rahvusvahelised firmad ! General electria ja Microsoft. 12.)Miks muutub osa ettevõtteid rahvuvaheliseks? Kuna nad tahavad juurdepääsu loodusvaradele, laieneda uutele turgudele, alandada tootmis kulusid ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 13.)Eestis tegutsevad RVE.-d! -Coca-Cola, Microsoft; Nokia, McDonald's, Mercedes, Marlboro. 14
6 3 KAUBANDUS KETTIDE ARENG Alates 1990. aastate teisest poolest hoogustus Eestis lääne riikide eeskujul supermarketite ja nende kettide loomine. Säärased kaubandusketid keskendusid eelkõige toiduainete- ja esmatarbekaupade müügile. Esialgu domineerisid kohalikul kapitalil põhinevad müügiketid (näiteks Tallinna Kaubamaja tütarfirma Selver) ja Eestimaa Tarbijate Keskühistu (ETK; Maksimarketite kett). ETK on üks suuremaid toidukaupade kontserne Eestis, kelle ühistulisse tegevusvormi kuulub ka juba Nõukogude ajast pärit maakaupluste kett. Eesti ühe suurima kauplemiskoha Kristiine Kaubanduskeskuse arendas Tallinnas välja itaalia kinnisvaraärimees Ernesto Preatoni kapitalil põhinev ettevõte. (Kaubandus tänapäeval, s.a.) 2001. aastal alustas Eestis jõulist tegevust Soome Kesko kontsern, rajades kümnetest kaubahallidest koosneva Säästumarketite keti, mille äristrateegia hulka kuulusid odavad
väikeettevõtetele. 3.19 Kirjelda projektipõhist struktuuri. Mis on selle plussid ja miinused? Projektipõhises org-is on moodustatud projektirühmad spetsialistidest, kes tegelevad ühe kindla ettevõtmise või tootega, mida juhib projektijuht. + rühmades osalevad inimesed tunnevad oma eriala ja suudavad teha häid otsuseid - lühiajalised, kestavad vaid projekti ajal. 3.20 Mis on kontsern? Kontserni moodustab emaettevõte koos tütarettevõtetega. Varem moodustati enamik kontserne sama tootmissuunaga ettevõtetest (nn horisontaalne kombineerumine), kuid nüüd moodustatakse kontserne põhiliselt diversifikatsiooni põhimõttel, s.o tootmistegevuse mitmekesistamise ja riskide hajutamise eesmärke silmas pidades. 13 Juhtimise alused 3.21 Miks organisatsioonid koonduvad kontsernidesse? Kontserni koondunud ettevõtted suudavad efektiivsemalt ära kasutad olemasolevaid ressursse