„Kultuuriline pööre“ – *plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada *uut tüüpi („kultuuriliste“) uurimisobjektide konstitueerimine mitmes teadusharus *metodoloogiline selgus ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadus uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses *kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katsed e. kultuuriteooriate teke Serious Leisure – süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) – sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine. Konformism- inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp Legitiimsus-võim on õiguspärane, valitsetakse kehtivate seaduste põhjal Autoriteet- isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud)
latv, helkis mõni ümar laugas oma selge jääpeegliga.“ (Peet Vallak, „Lodajavahi surm“) Kõik sõnad on detailid siinkohal. Kujund kirjandustekstis Kujund kui kirjanduslikkus ja žanrilisust sätestav tegur ei ole ainuüksi testi esteetiline „kaunistus“, vaid laiemas mõttes kogu loomingulise mõtlemise mehhanism, kitsamalt aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend. Suure Halli (tähistab justkui vabat vangi, sotsiaalpsühholoogiline ilming) kui sisepaguluse kujund Juhan Smuulil. Tiigri kujund Helga Nõu romaanis „Tiiger, tiiger“ (pagulane rootsist tunnebki, et teda kohe kohe võidakse rünnata; Eesti kui Tiigrimaa). Suure reheahju kujund Vallaku „Maanaises“ Puu kujund Jüri Ehlvesti novellikogus „Taevatrepp“ Nukkunud tõuk kui arhetüüpne kujund Helbemäe „Ohvrilaevas“
seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. • Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. • Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on minimaalsed ja
ja keeruka tähendusega tekstiosadel. Laiemas tähenduses - kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele; probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine. Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside ja lahenduste pakkumine; tõlgenduse kvaliteet probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus, nn aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis). Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad,
üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. 31. Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada
üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi (,,kultuuriliste") uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. 31. Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada
üksteisega seotud protsessi: 1) plahvatuslikult kasvanud huvi traditsiooniliselt uuritud ühiskondlikke nähtuseid kultuuri ja sellega seotud mõistete abil seletada, 2) uut tüüpi („kultuuriliste”) uurimisobjektide konstitueerimist mitmes teadusharus, 3) metodoloogilist segadust ja epistemoloogilise ümberorienteerumise vajadust uue uurimisobjekti või sellega seotud mõistestiku heuristilise rakendamisega seoses ja 4) kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katseid ehk kultuuriteooriate kui niisuguste teket. 30. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üleskasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. 31. Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada
tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. zanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad,
tekstiosadel. > laiemas tähenduses > kirjandusteose iseloomulike joonte ja eesmärkide selgitamine, keskendumine nt. žanri, struktuuri, teema ja mõju küsimustele > probleemide püstitamine, lahenduste pakkumine, nt. miks on lugu jutustatud mittekronoloogiliselt? Tõlgenduskäik: a) probleemi identifitseerimine, b) kontseptualiseerimine, c) tekstis sisalduva tõestusmaterjali analüüs, d) hüpoteeside & lahenduste pakkumine Tõlgenduse kvaliteet > probleemi kontseptualiseerimise originaalsus, tulemuste uudsus Nn. aegunud, kulunud tõlgendused, teatud kontseptuaalsete raamide ülekasutamine (nt. tegelaste hübriidsed identiteedid postkolonialistlikus romaanis) Tõlgendus on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse leping, regilaul) vahendus, ei pruugi hõlmata ainult kirjandusteoseid ega ainult kirjalikke tekste. Erinevad tõlgendusteooriad: nt. formalistlik (teksti tähenduse määravad teksti koostisosad,
annaabi.ee 
