(defektid) (Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk) 15.3. Mis on pingekontsentraator? = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, sisselõige, ava, pinnakonarused, korrosiooniarm, mõlk 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? =pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? K; K -pinge kontsentratsioonitegur; max; max -kohaliku (kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa]; nom;nom -nominaalse (arvutusliku) pinge väärtus selles kohas (ilma pingete kontsentratsiooni arvestamata), [Pa]. 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur?
kontaktis. Kõverpinnaliste detailide mitteühtiva kontakti korral saab kontaktiala pindala, kontaktis mõjuvate survepingete laotuse ning kontaktiala joondeformatsiooni arvutada vastavalt Hertz'i teooriale (1881) ehk laialt tuntud Hertz'i valemitega. 15.1.3. Kohaliku pinge suurim väärtus Kohaliku pinge suurim max = K nom Pinge kontsentratsioonitegur = väärtus (Joon.15.5) mingis pinge kontsentreerumise arvuline detaili punktis: max = K nom näitaja detaili mingis punktis kus: K; K pinge kontsentratsioonitegur (vastavalt normaalpinge ja nihkepinge korral); max; max kohaliku (kontsentreerunud) pinge suurim väärtus, [Pa];
varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10. Milles seisneb materjali väsimine?
varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? Aste, soon, ava, pinnakonarused 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? Sõltuvalt koormuse rakendumise viisist 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? Teha katse või siis viia läbi tugevusarvutused. 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? pinge kontsentreerumise arvuline näitaja detaili mingis punktis 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? Effektiivne kontsentratsioonitegur on teoreetilisest väiksem Kui analüüsil kasutada effektiivse asemel teoreetilist kontsentratsioonitegurit, saadakse tulemus suurema tugevusvaruga 15.10. Milles seisneb materjali väsimine?
bm J 20 2 0,28 Geomeetriategur J = Y/K võtab arvesse: Lewis’e teguri Y ja pingekontsentratsiooniteguri K. Tabel 4. AGMA geomeetriateguri J väärtused paindele hambumisnurga 20 kraadi ja sisselõiketa evolventprofiili jaoks väiksema täpsusega hammasülekannetes. Kui z1 = 127, z2 = 42 ja väike täpsus -> J= ~ 0,28 Ka - Ülekoormustegur (rakendustegur) Kv - Dünaamikategur Km - Koormuse kontsentratsioonitegur (paigaldustegur) KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Meil KI = 1,0 Tabel 5. Ülekoormusteguri Ka väärtusi Rahuliku koormuse korral Ka = 1 Koormuse kontsentratsioonitegur Km arvestab koormuse ebaühtlast jagunemist hamba laiusel, tulenevalt: 1. Valmistamise asjaoludest; 2. Laagrite lõtkudest; 3. Laagerduste ja võlli/telje jäikusest
2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Tabel 5. AGMA geomeetriateguri J väärtused paindele hambumisnurga 20º ja sisselõiketa evelventprofiili jaoks väiksema täpsusega hammasülekannetes Kui z2 = 65 ja suur täpsus =>J = ~0,28 Ka - Ülekoormustegur (rakendustegur) Kv - Dünaamikategur Km - Koormuse kontsentratsioonitegur (paigaldustegur) KI - Parasiitratta tegur: kahepoolse paindega parasiitratta hammastele KI = 1,42; ühepoolse paindega hammastele KI = 1,0. Tabel 6. Ülekoormusteguri Ka väärtusi rahuliku koormuse korral Ka =1 Koormuse kontsentratsioonitegur Km arvestab koormuse ebaühtlast jagunemist hamba laiusel, tulenevalt: 1. Valmistamise asjaoludest; 2. Laagrite lõtkudest; 3
6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili neutraalkiht ei lange kokku varda geomeetria muutus põhjustab pingete teljega? kontsentratsiooni või mitte? 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda 15.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? 15.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike väärtus mingis lõikes? paindepinge epüür? 15.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge 14.6
GÕ Q Õ kus GM transporditava materjali kulu, kg/s GÕ õhu kulu, kg/s Q õhu kulu, m3/s - õhu tihedus, kg/m3 Horisontaalsel torul v2 p = p t (1 + Kµ) = l (1 + Kµ) ' t d 2 kus µ - kontsentratsioonitegur K parandustegur, mis sõltub osakeste mõõtmetest, Reynoldsi arvust, toru läbimõõdust. Tsehhi pneumoseadmetel on kontsentratsiooni µ =0,05...0,2 korral soovitav kasutada parandustegurit K=1,4. Kohalikel takistustel v2 p 'k .t = p k .t (1 + K µ) = (1 + Kµ) 2
1.6 Pingekontsentratsioon ja algpinged Ristlõike järsu muutuse korral, näiteks poldiaukude, väljalõigete vms puhul pingevoog kõverdub ja tiheneb ,,takistuse" juures. Selle tulemusena tekib ebaühtlane pingejaotus. Maksimaalse pinge erinevus nn nimipingest nom = N/Anet või nom = M/Wnet võib ulatuda kordadesse. Seda nähtust nimetatakse pingekontsentratsiooniks. max Pingekontsentratsiooni iseloomustab kontsentratsioonitegur = . nom Mida järsem on ristlõike muutus, seda suurem on kontsentratsioonitegur. Kui vaadelda näiteks terasriba, kus on poldiauk läbimõõduga d = b/2 (b terasriba laius), siis 2,16 ; kui d = b/4. siis 2,52 jne. Mida vähem ,,voolujoonelise" kujuga takistus on, seda suurem on kontsentratsioonitegur. Nagu katsed näitavad, ei vähenda pingekontsentratsioon staatilise koormuse puhul märgatavalt
annaabi.ee 
