saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid konstitutsioonilisel teel kukutada. 2. Juunil algas ülestõus Pariisis. Esialgu üritati mõju
Küüditamise ettevalmistustöid alustati varakult, juba 1940/41. a talvel. Nimelt koostati protokolle, mis sisaldasid küüditamisele määratud isikute nimesid ja otsuseid nende kohta. Esmajärjekorras määrati asumisele need, kes kuulusid ,,nõukogudevastase elemendi" hulka. Tekib küsimus, keda peeti siis ,,nõukogudevaenuliseks elemendiks" ? Küsimusele annab vastuse Pärnu miilitsahoonest leitud teatis, mis sisaldab kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevaenulise elemendi arvele võtmise kohta arvulisi andmeid Pärnumaa kohta. Analüüsides aruandes esitatud kategooriaid võime üldiselt ütelda, et nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas, väljaarvatud bolsevike käsilased. 2 Küüditamise tegelikule läbiviimisele asuti veomasinate kokkukäsutamisega 13. juuni keskpäeva paiku. Kõigis linnades tehti veobaaside ja ettevõtete juhatajatele
· Renoir ja ta sõprade poolt jalgsi maha käidud kilomeetrite hulk oli loendamatu. · Marlotte küla, mis koosnes üksikutest talumajadest. Põhjaküljel tungis mets otse külani välja, lõuna pool aga ulatusid majad orgu maaliliseLoing'i jõeni. · Renoir armastas muinasjutte. · Kui Auguste maalis, oli ta oma tööst nii haaratud, et ei kuulanud ega näinud midagi. · Versailased Pariisis Kommuuni ajal 1817 Versailles'sse põgenenud kontrrevolutsioonilise valitsuse ja selle vägedesse kuulunute nimetud, mille neile andsid Pariisi Kommuunis osalejad. · Renoir oli lähedane Shakespeare'i tegelastele, kelle keel ja käitumine kohandusid kaasvestleja omaga. · Ta tunnistas etikettide olemasolu, isegi anumate erinevat kuju, kuid ta ei arvanud, et väline kuju võib palju mõjutada sisu kvaliteeti. · Religiooni suhtes oli Renoir täiesti tolerantne.
1930. aastate keskpaigas määratleti rahvusliku ellujäämise põhiohud juba poliitilise bioloogia mõistetes. Nii Saksamaal kui Venemaal seisis riikliku diskrimineerimise ja vägivalla taga konkreetne, kuigi üsna avaralt piiritletud arusaam vaenlasest. Vaenlase määratlemine tulenes suurel määral diktaatorite poliitilistest veendumustest. Mõlemas reziimis käsitleti julgeolekuaparaati tööriistana, mis kaitseb riigi elanike ausat, õõnestavast tegevusest puutumata enamust. Kontrrevolutsioonilise või juudi-enamliku ohu sihiliku liialdamisega õnnestus mõlemal süsteemil näidata riiklikke repressioone rahva poliitilise õiglustunde väljendusena, mis lubas tavalistel inimestel need omaks võtta. Vägivaldne, hävitamisele kutsuv retoorika harjutas rahvast reziimi halastamatusega lõpetus sõjas õõnestustegevuse või rahvusliku allakäigu vastu. Seda piiramatut ja mõrvarlikku sõda peeti rahva nimel. Seega esindas terror rahva tahet.
ühe vana telliskivitehase juurde. Märtsi lõpus koostas administratsioon nimekirja 25 vangist, kes said kilo leibaja käsu valmistuda lahkumiseks. Mõni hetk hiljem kõlasid lasud. /.../ Ülejärgmisel päeval järgnes uus kutse, uus laskmine. Ja nii edasi kuni mai lõpuni. Valvurid kallasid laibad bensiiniga üle ja põletasid need ära. NKVD (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat T.L.) teatas raadio kaudu inimeste nimed, kes olid maha lastud ,,kontrrevolutsioonilise agitatsiooni, sabotaazi, banditismi, tööst keeldumise, põgenemiskatse tõttu" ... Ka naisi ei säästetud. Iga hukatu abikaasa sobis automaatselt surmanuhtlusega karistamiseks, samuti opositsionääride üle 12- aastased lapsed."17 ,,1936. 1937. aasta talveks oli Stalin langetanud otsuse viia läbi süstemaatiline arreteerimiste ja hukkamiste kampaania, mida tänapäeval tuntakse ,,suure terrori" nime all. / ..
duvalt Moskvale ette kanti. Kohtuprotsess Tiefi nõudsid osalist taastamist, remonti ja pu valitsuse liikmete üle peeti 1945. aasta juuli hastamist. 1944. aasta viimastel kuudel sellega alguses Moskvas. 1944. aasta oktoobris viidi ka tegeleti, ning tagati vanglates tingimuste eraldi puhastusoperatsioon läbi Tallinnas, mis loomine kontrrevolutsioonilise elemendi tähendas üldist korterite läbiotsimist massiliseks kinnipidamiseks, mille siseasjade eesmärgiga tabada nõukogudevaenulikku ele rahvakomissariaat ja sõjaväe organid viisid läbi menti. Operatsiooni käigus peeti kinni 401 1944. aasta oktoobrist detsembrini. inimest, kellest vangistati 196. 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad juba
Novembrist 1917 kuni veebruarini 1918 lubas nõukogude võim ilmuda vaid nõukogude-meelsetel ajalehtedel, kõigi teiste lehtede ilmumist püüti takistada nende sulgemise, eeltsensuuri, toimetajate karistamise, trükikodade ja paberi rekvireerimise ja kuulutuste monopoli sisseseadmisega. Viimane tähendas seda, et kuulutusi tohtisid avaldada vaid nõukogude võimu häälekandjad. 31. oktoobril tegi Eestimaa Sõja-revolutsioonikomitee otsuse sulgeda Tallinna suuremad ajalehed "kontrrevolutsioonilise kuritahtliku kihutustöö" tõttu. Ajalehtede varanduse kallale kippumine oli tollaste lehetegijate jaoks ennekuulmatu vägivald, millele jõudu mööda vastu astuti. Varanduse konfiskeerimise otsus tühistati üsna kohe, nõnda said lehed (uue nime all) 3. novembrist uuesti ilmuda ja läbikukkunud sulgemisaktsioonidest irooniliselt pajatada. Siiski kiputi eravalduses oleva paberi kallale, et sotsialistlikud ajalehed tarvilikul määral paberiga varustatud oleksid paberit nõuti omahinnaga
annaabi.ee 
