Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kontrrevolutsioonilise" - 7 õppematerjali

Referaat žirodiinidest
4
docx

Referaat žirodiinidest

saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid zirodiinid rojalistidega ja panid toime kontrrevolutsioonilise pöörde. Jakobiinlik munitsipaliteet aeti minema ja jakobiinide juhid vangistati. Zirodiinid olid ammu märganud, et nende kukutamiseks valmistatakse ette ülestõusu ning nende seas ei leidunud kedagi, kes otsustavail päevil oleks juhi ossa asunud. Võimatu oli revolutsiooni paigal hoida. Kõik lootused pandi sellele, et Konvendis olid zirodiinid enamuses ning seega oli võimatu neid konstitutsioonilisel teel kukutada. 2. Juunil algas ülestõus Pariisis. Esialgu üritati mõju

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Küüditamine
7
doc

Küüditamine

Küüditamise ettevalmistustöid alustati varakult, juba 1940/41. a talvel. Nimelt koostati protokolle, mis sisaldasid küüditamisele määratud isikute nimesid ja otsuseid nende kohta. Esmajärjekorras määrati asumisele need, kes kuulusid ,,nõukogudevastase elemendi" hulka. Tekib küsimus, keda peeti siis ,,nõukogudevaenuliseks elemendiks" ? Küsimusele annab vastuse Pärnu miilitsahoonest leitud teatis, mis sisaldab kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevaenulise elemendi arvele võtmise kohta arvulisi andmeid Pärnumaa kohta. Analüüsides aruandes esitatud kategooriaid võime üldiselt ütelda, et nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas, väljaarvatud bolsevike käsilased. 2 Küüditamise tegelikule läbiviimisele asuti veomasinate kokkukäsutamisega 13. juuni keskpäeva paiku. Kõigis linnades tehti veobaaside ja ettevõtete juhatajatele

Ajalugu → Ajalugu
96 allalaadimist
Jean Renoir
10
doc

Jean Renoir

· Renoir ja ta sõprade poolt jalgsi maha käidud kilomeetrite hulk oli loendamatu. · Marlotte küla, mis koosnes üksikutest talumajadest. Põhjaküljel tungis mets otse külani välja, lõuna pool aga ulatusid majad orgu maaliliseLoing'i jõeni. · Renoir armastas muinasjutte. · Kui Auguste maalis, oli ta oma tööst nii haaratud, et ei kuulanud ega näinud midagi. · Versailased ­ Pariisis Kommuuni ajal 1817 Versailles'sse põgenenud kontrrevolutsioonilise valitsuse ja selle vägedesse kuulunute nimetud, mille neile andsid Pariisi Kommuunis osalejad. · Renoir oli lähedane Shakespeare'i tegelastele, kelle keel ja käitumine kohandusid kaasvestleja omaga. · Ta tunnistas etikettide olemasolu, isegi anumate erinevat kuju, kuid ta ei arvanud, et väline kuju võib palju mõjutada sisu kvaliteeti. · Religiooni suhtes oli Renoir täiesti tolerantne.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Adolf Hitler ja natsism Saksamaal
13
docx

Adolf Hitler ja natsism Saksamaal

1930. aastate keskpaigas määratleti rahvusliku ellujäämise põhiohud juba poliitilise bioloogia mõistetes. Nii Saksamaal kui Venemaal seisis riikliku diskrimineerimise ja vägivalla taga konkreetne, kuigi üsna avaralt piiritletud arusaam vaenlasest. Vaenlase määratlemine tulenes suurel määral diktaatorite poliitilistest veendumustest. Mõlemas reziimis käsitleti julgeolekuaparaati tööriistana, mis kaitseb riigi elanike ausat, õõnestavast tegevusest puutumata enamust. Kontrrevolutsioonilise või juudi-enamliku ohu sihiliku liialdamisega õnnestus mõlemal süsteemil näidata riiklikke repressioone rahva poliitilise õiglustunde väljendusena, mis lubas tavalistel inimestel need omaks võtta. Vägivaldne, hävitamisele kutsuv retoorika harjutas rahvast reziimi halastamatusega lõpetus sõjas õõnestustegevuse või rahvusliku allakäigu vastu. Seda piiramatut ja mõrvarlikku sõda peeti rahva nimel. Seega esindas terror rahva tahet.

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda
14
doc

Stalini terror ja repressioonid enne Teist maailmasõda

ühe vana telliskivitehase juurde. Märtsi lõpus koostas administratsioon nimekirja 25 vangist, kes said kilo leibaja käsu valmistuda lahkumiseks. Mõni hetk hiljem kõlasid lasud. /.../ Ülejärgmisel päeval järgnes uus kutse, uus laskmine. Ja nii edasi kuni mai lõpuni. Valvurid kallasid laibad bensiiniga üle ja põletasid need ära. NKVD (NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat ­ T.L.) teatas raadio kaudu inimeste nimed, kes olid maha lastud ,,kontrrevolutsioonilise agitatsiooni, sabotaazi, banditismi, tööst keeldumise, põgenemiskatse tõttu" ... Ka naisi ei säästetud. Iga hukatu abikaasa sobis automaatselt surmanuhtlusega karistamiseks, samuti opositsionääride üle 12- aastased lapsed."17 ,,1936. ­ 1937. aasta talveks oli Stalin langetanud otsuse viia läbi süstemaatiline arreteerimiste ja hukkamiste kampaania, mida tänapäeval tuntakse ,,suure terrori" nime all. / ..

Ajalugu → Ajalugu
74 allalaadimist
Eesti ajalugu VI-lk 250-264 ja 274-287-Eesti 20-sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM
60
docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

duvalt Moskvale ette kanti. Kohtuprotsess Tiefi nõudsid   osalist   taastamist,   remonti   ja   pu­ valitsuse   liikmete   üle   peeti   1945.   aasta   juuli hastamist. 1944. aasta viimastel kuudel sellega alguses   Moskvas.   1944.   aasta   oktoobris   viidi ka   tegeleti,   ning   tagati   vanglates   tingimuste eraldi  puhastusoperatsioon  läbi   Tallinnas,   mis loomine  kontrrevolutsioonilise   elemendi tähendas   üldist   korterite   läbiotsimist massiliseks   kinnipidamiseks,  mille   siseasjade eesmärgiga   tabada  nõukogudevaenulikku   ele­ rahvakomissariaat ja sõjaväe organid viisid läbi menti.  Operatsiooni   käigus   peeti   kinni   401 1944. aasta oktoobrist detsembrini. inimest, kellest vangistati 196. 1945. aasta alguseks olid Eesti vanglad juba

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Novembrist 1917 kuni veebruarini 1918 lubas nõukogude võim ilmuda vaid nõukogude-meelsetel ajalehtedel, kõigi teiste lehtede ilmumist püüti takistada nende sulgemise, eeltsensuuri, toimetajate karistamise, trükikodade ja paberi rekvireerimise ja kuulutuste monopoli sisseseadmisega. Viimane tähendas seda, et kuulutusi tohtisid avaldada vaid nõukogude võimu häälekandjad. 31. oktoobril tegi Eestimaa Sõja-revolutsioonikomitee otsuse sulgeda Tallinna suuremad ajalehed "kontrrevolutsioonilise kuritahtliku kihutustöö" tõttu. Ajalehtede varanduse kallale kippumine oli tollaste lehetegijate jaoks ennekuulmatu vägivald, millele jõudu mööda vastu astuti. Varanduse konfiskeerimise otsus tühistati üsna kohe, nõnda said lehed (uue nime all) 3. novembrist uuesti ilmuda ja läbikukkunud sulgemisaktsioonidest irooniliselt pajatada. Siiski kiputi eravalduses oleva paberi kallale, et sotsialistlikud ajalehed tarvilikul määral paberiga varustatud oleksid ­ paberit nõuti omahinnaga

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun