selle osal riigi tegelikuks kaitseks. Põhiliselt tehakse seda kahel juhul: ootamatult tabanud agressioon e välisrünne või rünne põhiseadusliku riigikorra vastu: mäss vi riigipöördekatse. Hädadekreete antakse riigipea poolt põhiseaduses sätestatud erijuhtudel, mis nõuavad edasilükkamatuid lahendusi ning eriliste, viivitamatult mõjuvate vahendite tarvitamist- nt looduskatastroofid, suured tehnoavariid, epideemiad. Dekreetide puhul kehtid kontrasignatuur (kaasallkiri) nõue, mis tähendab isegi eriolustikus vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele,, (seega omamoodi kaasvastutus) , mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab kaasvastutuse kinnitamist. 22. ÕIGUSSUHTE STRUKTUUR Rajaneb kohustuse mõistel, millest tulenevad kaks üldisemat õigussuhte sisu elementi- nii konkreetne kohustus kui ka konkreetne õigus. Elementideks on juriidiline kohustus , subjektiivne õigus, subjekt ning objekt
110). 17 Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli.Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn. siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasignatuur tähendab tegelikult määruse juhulgi vastutuse õiguspärasuse siirdamise ehk kaasvastutuse kinnitamist. Erakorraline dekreet võib nõuda, hädadekreet nõuab aga alati tema hilisemat kinnitamist parlamendi poolt. Riigipea antav üksikakt on otsus ning käskkiri. Otsusega näiteks: kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis);
Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete § 109 – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on edasilükkamatud vajadused hädadekreete § 87 – edasilükkamatud vajadused ilmnevad siis, kui on valitsuse poolt kuulutatud eriolukord ja Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Kui Riigikogu hiljem siiski kokku tuleb, peab seadlus sealt läbi minema, et kehtima jääda. Tavaline presidentaalse demokraatia puhul. Seadlused kannavad ka Riigikogu esimehe ja peaministri allkirju (kontrasignatuur). MÄÄRUSED valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad § 87, § 94. Funktsionaalselt on legislatiivaktid ja formaalselt on haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Samas kui täidesaatvad organid loovad materiaalset õigust, pole võimude lahusust. Siit tuleneb täidesaatva võimu osa tuntav kasv (haldusriik). Seega peab määrusandluse jaoks kehtima kindel volitus. Ühiskonna juhtimine
Usaldusküsimust võib valitsus või selle liige tõstatada alati, kui kahtleb parlamendi enamiku toetuses. Eestis lõppevad arupärimised vaikimisi lihtvormeliga. Umbusaldust võib algatada 1/5 (21) Riigikogu liiget, kuid umbusalduse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust (51 häält). Valitsus võib Eestis siduda mõne eelnõu usaldusküsimusega. Kui riigipeal on ka õigusaktide andmise õigus, siis kontrollib parlament seda läbi ministrite, kelle kaasallkiri (kontrasignatuur) on õigusaktil nõutav. Eesti presidendil on õigus anda seadlusi olukorras, kus Riigikogu ei saa kokku tulla ja seal on nõutav peaministri või teda asendava ministri kaasallkiri. 2. Milline institutsioon on tähtsaim Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtja? Kes on selle institutsiooni liikmed ja keda nad esindavad? Kellega koostöös ta annab seadusi? Kes koostab ja esitab EL õigusaktide eelnõud? Vt http://europa.eu/eu-law/index_et.htm ja http://www
Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn siirdamine teistele vastutavatele isikutele, mida kontrasignatuur kinnitabki. Riigipea üksikakt on otsus ning käskiri. Otsusega näiteks kuulutatakse või jäetakse kuulutamata seadusi; antakse sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; antakse armu jne Käskkirjaga nt korraldatakse oma ametkonna sisemist tööd jms. Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse üldaktid on määrused, mis on seadusele alluvad eksekutiivaktid. Õigusteaduses tähendab volitamine ehk delegeerimine üldiselt ühe organi poolt oma
Dekreetide puhul kehtib kontrasignatuuri (kaasallkirja) nõue (reeglina parlamendi või selle koja esimees või valitsuse juht, aga võimalik ka valitsus või mõni muu erikolleegium), mis tähendab sisuliselt riigipea poolt isegi eriolustikus nii vastutuse jagamist kui ka teatud mõttes kontrolli. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse siirdamine teistele vastutavatele isikutele (seega - omamoodi kaasvastutus), mida kontrasignatuur kinnitabki. Kontrasigantuur tähendab tegelikult määruse (vt järgnev allpool) juhulgi vastutuse õiguspärasuse siirdamise ehk kaasvastutuse kinnitamist. Riigipea antav üksikakt on otsus. Otsusega: 1) kuulutatakse välja või jäetakse välja kuulutamata parlamendi poolt vastu võetud seadus (vetoõigus, absoluutse või suspensiivse veto, realiseeritakse just riigipea üksikaktis); 2) antakse diplomaatilisi või sõjaväelisi auastmeid; 3) antakse armu jne.
annaabi.ee 
