potentsiaal kuna ioonide muutub aktiivseks türosiinkinaasiks kontsentratsioon raku seesja väljas (ensüümiks, mis fosforüülib valgus on erinev. Elektrilise potentsiaali türosiini) muutus antakse edasi ja see toimib · Erinev: aktiveerivad ensüümid näiteks närvirakudes erutusena või 14. Mis tähendab ensüümretseptori lihasrakkudes kontraktsioonina. aktivatsioon? · G-valgu retseptor: Rakupinnal on · Ensüümretseptori dimerisatsioon ja retseptor, mis pärast signaali rakusisese domääni fosforüülimine vastuvõtmist seostub rakus oleva G- retseptori aktivatsioon valguga. GDPga seoses olev G-valk 15. Milles seisneb rakusisene signaaliülekanne on inaktiivne
retseptorid, Ensüümi türosiinkinaasi aktiivsusega retseptorid, Rakusisesed retseptorid Esimesed 3 on rakupinna retseptorid. Ioonkanalite retseptorid – neurotransmitter atsetüülkoliin seostub retseptoriga ja ioonkanal avaneb. Ioonid tungivad rakku sisse ja muutub rakumembraani elektriline potentsiaal kuna ioonide kontsentratsioon raku sees ja väljas on erinev. Elektrilise potentsiaali muutus antakse edasi ja see toimib nt närvirakkudes erutuvusena või lihasrakkudes kontraktsioonina. G - valguga seotud retseptorid – rakupinnal on retseptor, mis pärast signaali vastuvõtmist seostub rakus oleva G - valguga. GDPga seoses olev G valk on inaktiivne. G - valk, mis koosneb 3st peptiidist aktiveeritakse GDP fosforüülimistega, kusjuures 3 osast koosnev G valk jaguneb seejärel osadeks, millest igaüks muutub aktiivseks ensüümiks. G valgud on raku membraaniga seotud guanosiin nukleotiide siduvad valgud, mis osalevad signaaliülekandes.
bioloogiliste reaktsioonidega. Sellega on seotud näiteks rakkude paljunemine ja kudede kasv. Rakkude ainevahetuse (AV) intensiivistumisega kaasneb ärrituvuse kasv ja, vastupidi AV lakkamine põhjustab ärrituvuse kadumise. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestvus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist: närvikoel avaldub ärrituvus erutuslaine (närviimpulsside) tekkes ja levikus; lihaskoel avaldub ärrituvus kontraktsioonina (lihaskiudude pingearendusena või lühenemisena); näärmekoel avaldub ärrituvus nõre eritusena. Ärritajad - elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone põhjustavad väliskeskkonna mõjutused ja sisekeskkonna muutused. Energeetilise olemuse alusel eristatakse: FÜÜSIKALISED ÄRRITAJAD - temperatuur, heli, valgus, elekter ja mehaanilised faktorid (löök, surve, venitus, liikumine ruumis jne);KEEMILISED ÄRRITAJAD
avaldub Universumi ruumi paisumise kiirenemises. Selgitame seda ,,asja" veidi süvendatult järgmi- selt. Universumi ruumala suureneb ajas ( Universum paisub ). Füüsikaliselt võib see tähendada seda, et ,,ruumi tuleb juurde" teatud aja jooksul. ,,Enne" Suurt Pauku ei olnud olemas aega ega ruumi. Need aga ,,tekkisid" alles pärast Suurt Pauku. Universumis tuleb ruumi ,,juurde". Sellist effekti ( ruumi juurde tulemist ) tuntakse ka relatiivsusteooriast näiteks keha pikkuse kontraktsioonina, kuid antud juhul on tegemist vastupidise olukorraga ruumi tuleb juurde ( keha pikkus pikeneb ), mitte et ruum hakkaks kaduma ( keha pikkus väheneb ). Need on oma olemuselt sarnased ehk ana- loogsed ja vastupidised ,,nähtused". Aeg ja ruum seda, et Universumi ruumala paisub ajas on ,,asja" ruumiline komponent ( osa ), kuid paisumise ( ehk kui liikumise või muutumise ) kiirus on ,,asja" ajaline komponent ( osa ). Füü-
aega ja ruumi enam ei ek- sisteeri. Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest ,,välja" minna nagu tegelane ,,väljub" filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline. Matemaatiliselt kujutaksid aja ja ruumi kadumist aga järgmised võrrandid: Sellepärast, et v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteoorias vastavalt aja dilatatsioonina ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpma- tuseni ja keha pikkuselgi ei ole enam mõtet. See tähendab seda, et aega ja ruumi enam ei olegi, kuid keha omaaeg ja omapikkus jäävad samasugusteks. Nendega tutvume me juba edaspidi. Kuid nagu näha on aja ja ruumi kadumised juba teada mujalgi füüsikas, mitte ainult teleportatsioonifüüsikas. Stringiteoorias eeldatakse seda, et aegruumi mõõtmeid on rohkem kui neli. Selline asjaolu on
„väljub“ filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline. Matemaatiliselt kujutaksid aja ja ruumi kadumist aga järgmised võrrandid: 56 Sellepärast, et v = c. Need võrrandid on tuntud erirelatiivsusteoorias vastavalt aja dilatatsioonina ja kehade pikkuste kontraktsioonina. Antud juhul keha liigub valguse kiirusega vaakumis ja seega aeg aegleneb lõpma- tuseni ja keha pikkuselgi ei ole enam mõtet. See tähendab seda, et aega ja ruumi enam ei olegi, kuid keha omaaeg ja omapikkus jäävad samasugusteks. Nendega tutvume me juba edaspidi. Kuid nagu näha – on aja ja ruumi kadumised juba teada mujalgi füüsikas, mitte ainult teleportatsioonifüüsikas. Stringiteoorias eeldatakse seda, et aegruumi mõõtmeid on rohkem kui neli. Selline asjaolu on