Lihas muudab pikkust ja liigutab raskusi. Kui piisav pinge raskuse liigutamiseks on saavutatud, siis pinge jääb suhteliselt püsivaks kogu kontraktsiooniperioodiks. – Kontsentriline: lihas ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) 3. Auksotooniline - toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. 4. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel Lihaskontraktsiooni energiaallikad: ATP on lihaste kontraktsiooni jaoks vahetu energiakandja, mida saadakse kolmest allikast: • Kreatiin-fosfaat Puhkeolekus säilitab energiat ATP sünteesi tarbeks • Anaeroobne hingamine Toimub hapniku puudumisel ja glükoosi lammutamisel. saadakse ATP ja piimhape • Aeroobne hingamine
Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb – Keha asendit säilitavad lihased Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) Auksotooniline ‐ toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel. Tegevuspotentsiaalid. Kõik või mitte midagi printsiip - võrdse tugevusega kontraktsioon vastusena igale tegevuspotentsiaalile • Alalävine ärritus 15 • Künniseline ärritus • Künnist ületav Lihastõmmak Latentne periood – esimesed millisekundit stimulatsiooni
o Mõju seksuaalsusele ja sotsiaalsele käitumisele GESTAGEENID Sünteesitakse munasarjas kollaskehas, samuti platsentas ja neerupealise koores. Sünteesitakse samuti kolesteroolist. Toime ainult reproduktiivses perioodis: Viib emaka limaskesta sekretsioonifaasi – verevarustus paraneb, rakkudesse ladestuvad toitained (nt glükogeen). See tähendab, et limaskesta valmistatakse ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Emaka lihaskesta toonus langeb, kontraktsioonidele vastuvõtlikkus langeb, oksütotsiini suhtes on tundlikkus madal (oksütotsiin on see, mis kutsub esile emaka kokkutõmbeid nt sünnitustegevuse alguses, seega kaitstakse loodet) Emakakaelakanali aheneb, lima viskoossus suureneb, pH happelises suunas (vastupidine östrogeenide toimega, et loodet kaitsta) 40
o Mõju seksuaalsusele ja sotsiaalsele käitumisele GESTAGEENID Sünteesitakse munasarjas kollaskehas, samuti platsentas ja neerupealise koores. Sünteesitakse samuti kolesteroolist. Toime ainult reproduktiivses perioodis: Viib emaka limaskesta sekretsioonifaasi – verevarustus paraneb, rakkudesse ladestuvad toitained (nt glükogeen). See tähendab, et limaskesta valmistatakse ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks. Emaka lihaskesta toonus langeb, kontraktsioonidele vastuvõtlikkus langeb, oksütotsiini suhtes on tundlikkus madal (oksütotsiin on see, mis kutsub esile emaka kokkutõmbeid nt sünnitustegevuse alguses, seega kaitstakse loodet) Emakakaelakanali aheneb, lima viskoossus suureneb, pH happelises suunas (vastupidine östrogeenide toimega, et loodet kaitsta) Koos östrogeenidega pärsib hüpofüüsi eessagaras FSH ja LH sekretsiooni, tänu sellele
vajadusele *talitlust mõjutavad: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, kopsualveoolide väljavenitatuse aste, emots seisund *eristatakse 2 piirkonda: -rütmiala piklikajus 1. dorsaalne grupp(tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust) 2. ventraalne grupp(aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes, osa ventraalgrupi neuroneid stimuleerib sissehingamis osa väljahingamislihaseid ulatuslikumatele kontraktsioonidele) -pneumatoksilist ala sillas kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, reguleerides nendelt lähtuvate sissehingamist stimuleerivate närviimpulsside kestust, pneum ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus Südame talitlust regul keskus: *neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt organismi O2 vajadusele
lõppeb munajuha ampulli piirkonnas, kus toimub viljastumine 15 Seemnevedeliku koostisosad ja puhverdusvõime kaitseb sperme tupe happelise keskkonna eest 10s jooksul pH tõuseb 4.3 -> 7.2 (kestab mõned minutid) Emakakaelas pH 6-6,5 ca 200 miljonit spermi siseneb tuppe, enamus hukub tupe happelises keskkonnas või saab saatuslikuks tagasivoolus Spermid liiguvad tänu viburile ja emaka kontraktsioonidele emakaelast emakasse ja sealt munajuhasse. Reotaksis – spermid ujuvad munajuha ja emaka näärmete poolt toodetud vedelikele vastusuunas. kiiremad spermid liiguvad ca 45min ja aeglasemad ca 12h munajuhasse 2-4mm/min teekond ca 18cm Spermid liiguvad läbi emakakaela kasutades viburit – kui on ovulatsioon, emakakaela lima suureneb ja muutub rohkem ligipääsetavaks spermidele. Ca 5000 spermi sisenevad kitsasse rohke limaga varustatud emaka-
annaabi.ee 
