südamesse samapalju verd kui süda seda aorti paiskab. Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised.
Sageli juba mõne millimeetrisele passiivsele venitusele vastab lihas tugeva pinge tekitamisega. Maksimaalkiirusega jooksu seisukohast on oluline alla kriipsutada, et venitusrefleksi latensiaeg on ülilühike 6-10 tuhandik sekundit! Lihaste töö koordinatsiooni aluseks maksimaalkiirusega jooksul on ka sellised fülogeneesis kujunenud närvikeskustevahelised seosed nagu lihaste antogonistide kaasuv ehk retsiprookne innervatsioon (agonistide näiteks sirutajate lihaste kontraheerudes antogonistid painutajad lõõgastuvad ja vastupidi), samuti ristuvad sirutus- ja painutusrefleksid, st. samaaegselt ühe jäseme painutusega toimub sümmeetrilise jäseme sirutus. Ent agonistide kontraksiooniga kaasneb mitte üksnes antagonistide lõõgastumine (kaasuv innervatsioon), vaid ka venitus. Nüüd kontraheeruvad müotaatilise refleksi alusel (NB! ülilühike latensiaeg) omakorda antagonistid ja lõõgastuvad agonistid, alludes omakorda venitusele
paiskab. Vere liikumise eripära veenides Vere liikumisele veenides avaldavad peale südame töö mõju ka teised tegurid, mis on aga vaid abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. SÜDAME TÖÖ
* välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke * higi- ja rasunäärmed, karvade juured * läheb alandedes üle ALUSNAHAKS VERERSOONTE F - TERMOREGULATSIOON - ahenevad või laienevad!
Paremasse südamekotta suubuvad kehast kraniaalne ja kaudaalne õõnesveen ning südame enda veenid. Vasakusse kotta avanevad 5-8 kopsuveeni. Kojad ühinevad vatsakesestega atrioventrikulaarsuudmete kaudu, mis on varustatud verevoolu reguleerivate klappidega. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmaline atrioventrikulaarklapp ning vasaku koja ja vatsakese vahel kahehõlmaline atrioventrikulaarklapp. Atrioventrikulaarklapid avanevad vatsakese suunas ning vatsakeste kontraheerudes nad sulguvad, takistades vere tagasivoolu. Vatsakestest vasak on suurem ning ulatub südame tippu. Vatsakeste sein on mitmekordselt paksem koja seinast. Vasakust vatsakesest väljub suurt vereringet varustav aort ning paremast kopsutüvi. Aort on varustatud aordiklapiga, mis takistab vere tagasivoolu vatsakesse. Kopsutüvesuudmes paikneb analoogne kopsutüveklapp. Aordi algusosast algavad kaks südant toitvat pärgarterit. Struktuurilt koosneb süda tugevast lihaskestast e
keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud; pidurdavad mitte soovitud liigutusi. Fiksaatorid – lihased, mis loovad kontraheerudes agonistide tegevusele kindla baasi (liikumatu alguskoha) (nt kaela- ja pearihmlihased). 11. Lihase erinevad seisundid. Näited Morfoloogilisest aspektist lähtuvalt: 1) Lähteseisund 2) Väljavenitatud seisund 3) Lühenenud seisund Funktsionaalsest aspektist lähtuvalt: 1) Pingeseisund 2) Lõdvestusseisund Erinevad kombinatsioonid: 1) Väljavenitatud pingeseisund– lihase algus- ja kinnituskohad üksteisest eemaldunud (nt õlavarre-kolmpealihas painutatud küünarvarre puhul)
Samuti vbõib terves südames esineda äkkhootist südameruttust e. paroksümaalset trahhükardiat, mille korral on südame löögisagedus põhjuseta mingil ajal 170-240 lööki minutis. Kodade kontraheerumisel mõnikord 400-600 korda minutis, on tegemist kodade virvendusega, mis on tavaline rütmihäire. Et vatsakestesse ei saa levida enam kui paarsada impulssi minutis, sest atrioventrikulatsioonsõlme refrataaraeg tõkestab sellest sagedasemad impulsid, siis kodade kiiremini kontraheerudes levib vatsakestesse vaid osa neist impulssidest ja seepärast kontraheeruvad vatsakesed kodade virvenduse ajal ebaregularselt. Vatsakeste fibrillatsioon põhjustab vereringe seiskumise ja kiire surma. Mõnikord võib patsiendi päästa, peatades südametegevuse tugeva elektrilöögiga mõneks sekundiks. Seejärel võib müokard hakata normaalselt funktsioneerima. Vahel on mõjunud a tugev rusikalöök rindkere südame kohale päästes patsiendi elu. Kodade virvendus
annaabi.ee 
