osalevad vererõhu regulatsioonis. Aldosterooni mõjul suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates organites veresooned ahenevad,
- KNS erutuvus tõuseb, pupill laieneb -lõõgastab bronhide silelihasrakke *astmahoo ja hingamise kergendamiseks *adrenaliin ja selle sünteesitud derivaadid (amfetamiin) ertutavad, kuna stimuleerivad KNS-i! NORADRENALIIN -kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (norepinefriin) -> suureneb vereringe perifeerne vastupanu -> nii süstoolne kui diastoolne vererõhk tõuseb -sümpaatilistes -südametegevus võib aeglustuda närvilõpmetes vabanev -vereringe minutimaht väheneb mediaatoraine, -oluline organismi toimetulekul stressisituatsiooniga!
sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. Mõlema NS erutusefektid on suures osas antagonistlikud. Vastavalt põhjustab sümpaatiliste närvide ärritus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, parasümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes kujutab nende elundite vegetatiivne regulatsioon endast alati mõlema NS efektide summat. Füsioloogilistes tingimustes on elundites enamasti ülekaalus parasümpaatiline innervatsioon. Ainult sümpaatilise või ainult parasümpaatilise NS poolt on innerveeritud näiteks veresooned, põrn, silma silelihased, mõned eksokriinsed näärmed, karvanääpsu silelihased.
nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund. Lihtsalt oled. Sümpaatilised ja parasümpaatilised toimed: Mõlema erutusefektid on suures osas vastassuunalised. Sümpaatiliste närvide äriitus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise, soole motoorika pidurduse ja bronhide lõõgastumise, para sümpaatiline innervatsioon aga vähendab südame löögisagedust ja kontraktsioonijõudu, elavdab soolemotoorikat ja kontraheerib bronhide silelihaseid. Füsioloogilistes tingimustes on enamasti parasümpaatiline innervatsioon. Et ellu jääk, peaks peamisel olema parasümpaatiline innervatsioon ülekaalus. Muidu oleks elundite töö kogu aeg üleintensiivne. Hüpotalamus Peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. On kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Arengulooliselt on üks varemaid ajuosi, mis on oma ehituselt jäänud suhteliselt konstantseks
Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust.
Adrenaliini ja noradrenaliini toime südame ja veresoonkonna talitlusele. Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole. Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad. Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude. Selle taga järjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südame tegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinide teised toimed: · adrenaliin lõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist · katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust.
Adrenaliin kiirendab oluliselt südame löögisagedust (beeta-toime) ja suurendab seetõttu vereringe minutimahtu. Samas ta laiendab talitlevate lihaste ja maksa arterioole (beeta- toime). Perifeerne vastupanu võibki alaneda, kuigi naha ja mõne siseelundi veresooned ahenevad (alfatoime). Suurenenud minutimaht võib põhjustada süstoolse vererõhu tõusu. Diastoolne vererõhk võib isegi langeda, sest perifeerne vastupanu on väike. Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte silelihaskiude (alfatoime). Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja nii süstoolne kui ka diastoolne vererõhk tõuseb. Südametegevus võib veidi aeglustuda, sest pressoretseptorid reageerivad vererõhu tõusule. Vereringe minutimaht väheneb. Katehhoolamiinideteised toimed: ·Ardenaliinlõõgastab bronhide silelihasrakke ja kergendab nii hingamist ·Katehhoolamiinid aeglustavad seedekanali talitlust
annaabi.ee 
