Peenemaid oksi lõigatakse aiakääridega, jämedamaid aiasaega. Suuremas aias on otstarbekas saagida jämedamaid oksi kergema mootorsaega. Saelõigete kooreservad tuleks nende paranemise soodustamiseks siluda aianoaga. Kõik oksad lõigatakse ilma tüükaid jätmata. Suuremad, üle 1 cm läbimõõduga lõikehaavad on vaja katta haavakaitsevahendiga (aiavaha, Bayletoni pasta, õlivärviga). Siberi kontpuu (cornus alba) Kontpuude näol on tegemist heitlehiste põõsastega. Perekonnas on 36 liiki. Tegemist on vägagi suure haljastusliku väärtusega perekonnaga. Perekonna kolm suurimat esindajat on Siberi kontpuu, Võsund kontpuu ja Verev kontpuu. Üks laialdasemalt kultuuris levinud liike. Põõsa kõrgus on kuni 3 m, võrsed nõtked, suuremalt jaolt korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega
Lisaks külmakindlusele ei ole vaja viljakat mulda ja talub hästi ka varju. Talub hästi linnade saastunud tingimusi. Siberi kontpuu väärib kasvatamist kui külmakindel ja igal aastaajal dekoratiivne liik. Sobib kasvatada üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina. Hekina võiks teda hoopis rohkem kasutada kui seda seni tehtud on. On saada mitmeid kirjulehiseid ja mitut värvi võrsetega sorte. Nendega saaks hekke vaheldusrikkamaks muuta. Siberi kontpuude hekki tuleb regulaarselt ja tugevasti pügada. Vastu maad vajunud oksad juurduvad väga kergesti. Siit saab välja tuua ka siberi kontpuu miinused, milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda (Calmia istikuäri OÜ). Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata. Siberi
Lisaks külmakindlusele ei ole vaja viljakat mulda ja talub hästi ka varju. Talub hästi linnade saastunud tingimusi. Siberi kontpuu väärib kasvatamist kui külmakindel ja igal aastaajal dekoratiivne liik. Sobib kasvatada üksikpõõsana, rühmiti ja kärpimata, vabavormilise kui ka kärbitud hekina. Hekina võiks teda hoopis rohkem kasutada kui seda seni tehtud on. On saada mitmeid kirjulehiseid ja mitut värvi võrsetega sorte. Nendega saaks hekke vaheldusrikkamaks muuta. Siberi kontpuude hekki tuleb regulaarselt ja tugevasti pügada. Vastu maad vajunud oksad juurduvad väga kergesti. Siit saab välja tuua ka siberi kontpuu miinused, milleks hooldamata põõsad võivad soodsas kohas kasvades kergesti metsistuda. Väiksemasse aeda sobivad hästi kontpuude kirjulehised sordid, nendega saab suvel luua ilusaid värvilaike. Nemadki kasvavad aja jooksul kõrgeks ja laiaks, aga kääridega saab ju piirata
mais külvatud seemned 20 30 päevaga. Võib külvata ka suvel, aga äsjakorjatud seemneid. Hilissügisesed külvid õnnestuvad vaid kergetel muldadel. Seemneid võib stratifitseerida 1 5C juures 12 40 ööpäeva, edasi temperatuuri tõstetakse kuni 10C (1 nädalaks), aga pärast 25C (tõuseb idanemisenergia). Edasine hooldus seisneb kobestamises ja väetamises. Taime istutatakse 40 60 cm vahega. (Seemnemaailm) 4.4. Cornus alba Siberi kontpuu 4.4.1. Kirjeldus Siberi kontpuu on kontpuude perekonda kuuluv peente püstiste või kaarduvate okstega põõsas (Hariduskeskus). Ta on äärmusliku külmataluvusega liik. Ta on kiirekasvuline ja väga vähenõudlik, 2-3 m kõrgune laiutav põõsas. Suvel kannab siberi kontpuu lopsakaid lehti, aga talvel elustavad lumist aeda tema tulipunased kuni mustjaspunased võimsad võrsed. Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised. Siberi kontpuul esineb palju eri värvikombinatsiooni lehtedega sorte
Puitu kasutatakse väikeste tarbeesemete valmistamiseks, saab ka kvaliteetset joonistussütt. Haljastuses kasutatakse hekitaimena, üksikpõõsana. NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) [kórnus] Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40.....50 liiki, millised kasvavad põhiliselt
· Hrl. valged, kreemikad või kollased, neljatised või viietised, kahesugulised, väiksed õied on koondunud võrse tipus olevasse kännasjasse õisikusse või ümbritsevad õisikuid kujult ovaalsed või äraspidised teravatipulised, värvuselt valged, rohelised, roosakad või kollased suured kõrglehed. · Viljaks olev luuvili või 13 seemnega mari, mis võib olla mõnel liigil ka söödav, on värvuselt valge, punane, sinine või must · Kontpuude luukõvast ja tihedast puidust valmistatakse mitmeid tarbeesemeid. Cornus sanguinea - Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel
NB! Taime lehed ja viljad on väga mürgised!, seetõttu ei soovita lasteasutuste ümbruse haljastuses kasutamiseks, samuti pargiosades, kus jalutatakse koos väikeste lastega. Sordid: 'Alba'; 'Aldenhamensis'; 'Argenteovariegatus'; 'Atropurpureus'; 'Atrorubens'; 'Aucubifolius'; 'Chrysophyllus'; 'Evert'; 'Microphyllus'; 'Pumilus'; 'Redcap'; 'Red Cascade'; 'Variegata' 37. Perekond kontpuu ja verev kontpuu Perekond Kontpuu (Cornus L.) Ladina keeles cornu = sarv; viitab kontpuude tugevale puidule. Perekonnas tavaliselt vastakute, harva vahelduvate (C. alternifolia; controversa) terveservaliste lihtlehtedega suvehaljad kõrgemad põõsad või madalamad puud. Õied tavaliselt neljatised, väikesed, valged, kahesugulised, koondunud võrsete tippu sarikjateks õisikuteks, sisaldavad meenäärmeid. Viljad luuviljad, valgest mustavärviliseni. Perekonnas erinevate autorite arvates 40.....50 liiki, millised kasvavad põhiliselt
annaabi.ee 
