(ld optimus) võimalikest. Niisiis on siin tegemist optimistliku maailmavaatega on ainult Jumalal (ehk paratamatul Oleval) see privileeg, et ta peab olemas olema, kui ta on võimalik. Et aga miski ei saa takistada selle võimalikkust, mida ei piira ükski piir, ükski eitus ega järelikult ükski vastuolu, siis ainuüksi sellest piisab, et teada Jumala olemasolu a priori. Me tõestasime seda ka igaveste tõdede reaalsuse kaudu. Aga äsja me tõestasime seda ka a posteriori, sest on olemas kontingentsed olevad, millel saab viimne ehk küllaldane alus olla üksnes paratamatus olevas, kelle olemasolu alus on temas endas.
asjal olema teatud suurus. See on paratamatu fakt materiaalsete asjade kohta. Klassikaline seisukoht Kuidas on need eristused omavahel seotud? Paistab nagu pärineksid need eristused kahe allika (ideedevaheliste suhete ja tõsiasjade) käsitamisest eri vaatevinklitest (metafüüsilisest, semantilisest ja epistemoloogilisest) Ideedevahelised Tõsiasjad suhted Metafüüsiline Paratamatud Kontingentsed Semantiline/loogiline Analüütilised Sünteetilised Epistemoloogiline Aprioorsed Aposterioorsed Näide "2+2=4" "Mitte kõik luiged pole valged" Vaatame, mida ütleb selle kohta näiteks David Hume Hume ideedevahelistest suhetest David Hume An Enquiry concerning Human Understanding, § 25-26: "Inimese mõtlemise ja juurdlemise kõik objektid võib jagada kahte
Olgu p(x/c) valem, mis on saadud valemist p mutuja x kõigi vabade esinemiste asendamisel sümboliga c. Kui x on valemi p ainus vaba muutuja ja c universumi mingile elemendile vastav konstantsümbol, siis on p(x/c) predikaatarvutuse kinnine valem e. lause. Valem p on PA-s loogiliselt tõene, kui ta on tõene igas interpretatsioonis: ⊨ p Valem p on PA-s loogiliselt väär, kui ta on väär igas interpretatsioonis: ⊨ ¬p Kõik ülejäänud valemid on kontingentsed. Kehtestatavad valemid on loogiliselt tõesed ja kontingentsed Mitte segamini ajada loogilise järelduvuse mõistega!!! ØValemite hulgast Γ järeldub loogiliselt valem p, kui iga Γ mudel on ka p mudel. • Üldjaatav lause (A - väljendab omaduse olemasolu kõigil antud liiki objektidel): • Osajaatav lause (I - omadus esineb ainult osadel antud liiki objektidel • Vastandid - laused, mis ei saa olla korraga tõesed • Vasturääkivus e
Nageli reduktsioonimudel. Klassikaline reduktsioonimudel – Ernest Nagel, loogilise empirismi vaimus. Ühe teadusliku teooria taandamine fundamentaalsemale teooriale. Loogilis-matemaatiline deduktsioon. Teooria seadused tuletatakse alusteooria seadustest. Kuna kahel teoorial on oma sõnavara, saab tuletust läbi viia vaid siis kui arvestatakse lisaeeldusi, mis seaks kahe teooria predikaadid omavahel vastavusse. Nendeks lisaeeldusteks on sillaseadused – empiirilised ja kontingentsed korrelatsioonid, mis ühendavad kahe teooria predikaate. Teooria T on redutseeritav teooriale T*, kui T on loogiliselt tuletatav T*st ja sillaseadustest. Sillaseadused. Kui teooria T on taandatav teooriale T*, siis peab iga T primitiivse predikaadi M jaoks leiduma sillaseadus kujul M ↔ N, mis esitab M’ga sama ekstensiooniga predikaadi N teoorias T*. Sillaseadused esitavad iga taandatava teooria omaduste kohta omaduse alusteooria valdkonnas. St, et
positsiooniga). => Erinevad suhted normide asetamise ja nende kontrollimisega - See, kes teistest rohkem tegeleb normide ja rühma eesmärkide asetamisega, on juht. Kaks lähenemist: sotsioloogiline ja psühholoogiline. Varem arvati, et juhti iseloomustavad teatavad iseloomuomadused. 1950ndatel avastati, et juhtimine erinevate situatsioonides erinev. Uuel ajal - isiksuseomaduste teooria tagasi. # (Isiksuseteooriad: olenevad isikuomadustest; kontingentsed teooriad: olenevad olukorrast; suhtlusteooriad: oleneb rühma ja juhi suhetest) -Konsensus: isiksuseomadused ja käitumismudelid koos. Juhtimine isiku omadus & teatud positsioon rühmas. =>Sotsioloogias oluline: kui juht on eemal, tuleb teine juht tema asemele. - Rühma kontekst ja juht: Juht suhtleb kõikide liikmetega, teised mitte. Eriti suurtes rühmades. Mida kõrgem positsioon, seda laiem on juhi suhtlemisala (kuigi mitte tingimata suhtlemise sagedus).
„Eesel ei ole eesel” on alati väär (formaalselt A on mitte-A), kusjuures ka sel juhul peab A olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3. Väide (lause) on loogiliselt tõene ehk samaselt tõene (logically true) ehk tautoloogia (tautology), kui pole loogiliselt võimalik, et see väide oleks väär. Väide on loogiliselt väär ehk samaselt väär (logically false) ehk kontradiktsioon (contradiction), kui pole võimalik, et sama väide on tõene. Ülejäänud väited on sattumuslikud ehk kontingentsed (contingent). Tõe vastavusteooria järgi on kontingentne lause tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Vastasel juhul on lause väär. Tõesuse või vääruse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Loogiliselt tõene lause on loogilise paratamatusega tõene, loogiliselt väär lause on paratamatult väär, selle kohta öeldakse veel ka, et lause on vasturääkiv. Lause sisu uurides
,,Eesel ei ole eesel" on alati väär (formaalselt A on mitte-A), kusjuures ka sel juhul peab A olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3. Väide (lause) on loogiliselt tõene ehk samaselt tõene (logically true) ehk tautoloogia (tautology), kui pole loogiliselt võimalik, et see väide oleks väär. Väide on loogiliselt väär ehk samaselt väär (logically false) ehk kontradiktsioon (contradiction), kui pole võimalik, et sama väide on tõene. Ülejäänud väited on sattumuslikud ehk kontingentsed (contingent). Tõe vastavusteooria järgi on kontingentne lause tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Vastasel juhul on lause väär. Tõesuse või vääruse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Loogiliselt tõene lause on loogilise paratamatusega tõene, loogiliselt väär lause on paratamatult väär, selle kohta öeldakse veel ka, et lause on vasturääkiv. Lause sisu uurides
annaabi.ee 
