Temast nõudlikumad on meil vaid kõvad lehtpuud. Harilik kuusk kasvab hästi värsketel ja niisketel muldadel alates savikatest liivadest kuni raskete liivasavideni. Kõrge põhjaveega soostunud alad kuusele ei sobi, sest seal kannatavad juured hapnikupuuduse all. Kergemini talub kuusk liikuvat põhjavett. Kasvab hästi vaid suure õhuniiskusega aladel. 2 Kuuse levikut lõunasse ei takista mitte niivõrd mullastikutingimused, kuivõrd just kontinentaalsele kliimale iseloomulik kuiv õhk vegetatsiooniperioodil. 3 LEVIK JA KASVUKOHAD Harilik kuusk on levinud peaaegu kogu põhjapoolses Euroopas (puudub näiteks suuremal osal Saksamaa territooriumist) ja suurel alal Aasias. Eestis on kuusk tavaline metsapuu. Ta on nõudlik mullaviljakuse suhtes, tundlik kevadiste hiliste külmade suhtes ja üsna põuatundlik. Kuusk on varjutaluv puu ja
Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Sotsiaalsed normid on korra loomise vahendid inimkäitumises. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee-me lähtume kirjutatud õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law. Õigussüsteeme saab luua vaid kindlatele põhimõtetele lähtudes. Õigus ei tulene reeglist, vaid olemasolevast õigusest tuleb luua reeglid. Süsteemil peab olema selge järjekindlus. ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õiguslause-laused, mis
nagu kuulutaks ette märja-kuuma perioodi algust. Aga niipea kui vihmad saabuvad, temperatuur pisut langeb, sest sademed võtavad aurustumiseks kuluvat energiat õhutemperatuuri arvelt. Seega saab Mato Grossot nimetada tüüpilise troopilisse kontinentaalse kliima esindajaks, kus vahelduvad ekvatoriaalsed märjad ja lähistroopilised kuivad õhumassid. Kuival perioodil langeb humiidsus kohe eriti madalale tasemele, madalamale kui 15 protsenti. Kontinentaalsele kliimale tavapärase temperatuuri kohta võib öelda, et see on aastaringselt suhteliselt ühtlane, kõigub vaid mõne pügala võrra - Caceres 5,8°C ja Cuiaba 4,3°C. Jaanuari kuus asub Mato Grosso kohal seassoonne madalrõhuala Lõuna-Ameerika miinimum, õhurõhk selles tsüklonis on 1006-1012 mba. Juulikuuks kõrgeneb rõhk veidike 1012-1018 mba, kuid domineerivat kõrgrõhuala ei teki. Aastaringselt puhuvad globaalsed
funktsioneeriksid aksioomidena, poleks võimalik õigusnormi kohta teavet saada, ei võimalda ka empiirikat. Aksiomaatilis-deduktiivse meetodi ideaali ei ole õigusteaduses võimalik ellu viia. Seepärast pole ideaali vaja väärtustada. Positiivse õiguskorra ühtsus on esiti õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. Ka õiguskord on sotsiaalne kord. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee. Sellele vastandina moodustub case law avatud süsteemi. Siiski saab selliselt süsteeme luua ainult siis, kui me võtame süsteemi loomisel aluseks mingi õiguse põhimõtte. Iga taoliselt konstrueeritud suletud süsteem (kaubandusõigus) on avatud järgmisele süsteemile (eraõigus) ja see omakorda järgmisele (õigus). Õigusnorm on ka sotsiaalne norm ja nii
Seetõttu on suurtel aladel soostunud ja soometsi ning kõdusoometsi. Mineraalmuldadest on valdavalt metsaga kaetud leedemullad (nõmmemetsad) ja leetunud mullad (pohlamännikud). Poollooduslike koosluste ja loometsade all on ka suured paepealsete muldade alad, sest need on põllumajanduseks vähesobivad. Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused Eesti paikneb boreonemoraalses e. põhjaparasvöötme segametsade vööndis. Vastavalt üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja paepinnasel, parasniisked kuusikud ja kuusesegametsad, liigirikkad lodulepikud ja lammimetsad, sookaasikud, siirdesoometsad ja rabamännikud (Viilmajt 2001). Metsade taimekooslusi kitsamas mõistes on uuritud ja eraldatud vaid laialehiste metsade puhul (Kalda 1958, 1960, 1962), sest põhjamaistele taigalaadsetele metsadele omaselt on paljudes
projekteerijad, eksperdid ja hoonete valdajad. Need on vajalikud hoonete soojusvajaduse määramiseks aga ka tegelikult tarbitud soojuse või kütuse 19 võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. K/P kasut. Hoonete soojustarbe ligikaudseks määramiseks(aastase) ja hoone tehnilise täiuslikkuse hindamiseks soojus kasutamise seisukohalt. Eesti asub parasvööndis üleminekuga mereliselt kontinentaalsele kliimale ja vastavalt klimaatilisele rajoneeringule on eestis 2 peamist klimaatilist valdkonda( Mandri-Eesti, Saarte-Eesti). Eesti meteroloogiajaamade võrk on näidatud tabelis 2 lk 10a. Eestis on valitud alus temp-ks 17 kraadi. Selle valiku aluseks on selline viide et sellest temp-st madalama temp-I korral vajatakse kütmist ja kõrgema korral ei vajata. Ühesuguse alus temp-I valik või tasakaal võimaldab võrrelda eri kliima oludes paiknevate hoonete soojustarvet
Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Sotsiaalsed normid on korra loomise vahendid inimkäitumises. Kontinentaalses õigussüsteemis võib õigusnorme tinglikult paigutada suletud süsteemidesse. Seda võimaldab kontinentaalsele õigusele omane kodifitseerimisidee-me lähtume kirjutatud õigusest, õiguslausetest ja normidest. Vastandina on avatud süsteem ehk case law. Õigussüsteeme saab luua vaid kindlatele põhimõtetele lähtudes. Õigus ei tulene reeglist, vaid olemasolevast õigusest tuleb luua reeglid. Süsteemil peab olema selge järjekindlus. 5.1 ÕIGUSNORMI FUNKTSIOON Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. Õiguslause-laused, mis
allutatud nõukogudele, moodustatakse nõukogude poolt (mh paljudes maades valiti kohtud nõukogude poolt, välja arvatud alamastme rajoonikohtud, mis valiti vahetult kodanike poolt). Seega, erinevalt omavalitsusorganites varem käsitletud süsteemides, iseloomustab nõukogusid kõigi selle lülide hierarhiline kosubordinatsioon. Antud juhul ei eksisteeri kohaliku omavalitsuse autonoomiat, suhtelist iseseisvust keskorganite suhtes, mis on omane anglosaksi, kontinentaalsele ja ibeeria süsteemidele. Kõrvuti ülalkäsitletud nelja peamise süsteemiga eksisteerivad ka teised kohaliku omavalitsuse ja kohaliku halduse vormid, mis ei moodusta kindlat süsteemi. Sellistes omapärastes haldusterritoriaalsetes üksustes nagu rändhõim või sugukond, jätkavad juhid ainuisikuliselt või juhtide nõukoguna juhtimisfunktsioonide täitmist (näiteks Malis on 15 juhtide poolt juhitavat rändhõimu)
annaabi.ee 
