lepingud, pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus- ja andmesidekulud. 12. Veokorraldaja eesmärgid - veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine maksimaalne täiteaste makimaalne saadetiste arv, kaubavoogude ühendamine kvaliteet ja vigade vältimine. 13. Marsruutide planeerimine maanteetranspordis. 14. Marsruutide planeerimine konteinervedudel üle ookeani 15. Veokorraldaja võimalused kulude vähendamiseks. - Lülita logistika organisatsiooni tervikstrateegiasse - Kasuta informatsiooni jõudu - Tähtsusta inimressursse -Arenda partnerlussuhteid -Mõõda ja jälgi logistilist tegevust -Hoia finatsküljel silmapeal -Väldi vigu ja püüa neid parandada. 16. Osapoolte kohutused ja vastused kauba üleandmisel veoks 17. Mida tuleb kontrollida kauba vastuvõtmisel ja kuidas fikseerida kõrvalekalded
paremini kaitstud; + Väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni; + Vähenevad laadimis-lossimiskulud; + lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks; + suureneb sadamate läbilaskevõime; + vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks; + lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks; - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline; - tekil veetavad konteinerid võivad kergesti viga saada. 3. TRANSPORDIVAHENDITE ISELOOMUSTAJAD Mehhaniseerimisskeemi väljatöötamise seisukohalt on oluline ka transpordivahendite olulisemate iseloomustajate väljaselgitamine
Mereveo tingimused ja veotasud Mereveo hind on mitmeti mõistetav. Erinevate pakkujate hindu saab võrrelda ainult juhul, kui on teada, et hinnapakkumised põhinevad ühesugustel tingimustel ja ühesuguste teenuste pakkumisel. Veotingimuste ühtlustamisele ja ühtse arusaama saavutamisele aitavad kaasa Incotermsi tarneklauslid, mis omakorda on märgitud kaubanduslike mereveolepingute transporditingimustes. Allpool on toodud kasutatavamad veotingimused konteinervedudel. • FIOS (free in and out and stowed) – laevaliini hind sisaldab ainult merevedu sadamast sadamani. Kõik konteineri laadimise tasud lähte- ja sihtsadamas (terminal handling charge, THC) veokilt sadamaterminali ja sealt laevale, sihtsadamas vastupidi, peab kaubasaatja (või saaja) juurde maksma • LI/LO (liner in / liner out) – laevaliini hinnas sisaldub THC nii lähte- kui ka sihtsadamas, seega on makstud ka konteineri mahalaadimine lähtesadamasse saabuvalt veokilt ja konteineri
- vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud - väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni - vähenevad laadimis-lossimiskulud - lüheneb laevade seisuaeg lastimis-lossimisoperatsioonideks - suureneb sadamate läbilaskevõime - vähenevad kulutused kaupade taara valmistamiseks - lihtsustub kaupade vastuvõtmine ja üleandmine sadamates. Konteinervedudel on ka puudusi: - täielik konteinerveole üleminek nõuab suuri investeeringuid konteinerite, tõstemehhanismide ja terminalide ehitamiseks - osaliselt täidetud konteinerites on kauba nõutav kinnitamine keeruline - tekil veetavad konteinerid võivad kergesti viga saada. Tegusalt toimiva konteinervedude eelduseks on iga üksiku täidetud või tühja konteineri liikumise kontroll. Ringluses olevate konteinerite suurt arvu silmas pidades annab sellise
38. Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)? 39. Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit? 40. Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des? 78 41. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? 42. Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis? 43. Mida tähendab termin LCL konteinervedudel? 22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 1. Mis on ,,swap-body"? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurireziimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner veok, mis on võimeline ise laadima konteinereid veoplatvormile ja sealt maha 2
34. Mis on TEU ja mis FEU? 35. Mis on lähimereveod? 36. Milline vedu on huckepack vedu? 37. Mida veetakse Ro-Ro laevadega? 38. Kuidas laaditakse üldjuhul konventsionaalseid aluseid (laevu)? 39. Milliste kaubagruppide laadimiseks kasutatakse elevaatorit? 40. Mida tähendab konteinerlaeva mahutavus TEU-des? 41. Miks on konteinerid suhteliselt vähe kasutatavad maantevedudel? 42. Millistel juhtudel kasutatakse konteinereid autotranspordis? 43. Mida tähendab termin LCL konteinervedudel? 22. Kaubavedu ja veokorraldus Valikvastustega küsimused 100 1. Mis on „swap-body”? autofurgoon, kus on võimalik muuta vastavalt vajadusele temperatuurirežiimi jalgadega varustatud konteiner, mida saab eraldada veokist ja jätta laadimistööde ajaks laadimissilda tugevdatud konstruktsiooniga, niiskuskindel 20- jalane konteiner
made väljaarendatud teenindusvõrgustik ja kõikides arvestatavates sadamates on konteinervedude terminalid. Suuremahulised konteinerite veod toimuvad ookeanide ületamisel ja/või mandritevahelises liikluses. Konteinervedudel on liikluses üle Atlandi ookeani määrav tähtsus. Euroopasse saabuvad suured konteinerlaevad lossitakse peamiselt Rotterdami, Antwerpeni ja Hamburgi sadamates. Euroopa sadamatest suunduvad konteinereid vedavad alused USA idaranniku sadamatesse, Lõuna- Ameerikasse, Aafrikasse, Kaug-Itta ja Austraaliasse.
annaabi.ee 
