Helnweini maalid “Sõjakatastroofid 25” ja “Sõjakatastroofid 28”. “Viimane Ülestõus” on 3D installatsioon/animatsioon, millest on KUMUs on ainult osa 2007. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud tööst. Teos käsitleb vägivalda ja sõda tulevikuühiskonnas, kus nn viimases lahingus võitlevad kõik kõigi teiste ja endi vastu. Seal on kujutatud erinevaid katastroofe ning kaasaegset reostust. Ühtlasi on seal palju inimestevahelist kontaktset vägivalda, mis näib nagu harjutataks teineteise peal tapmist. See meenutab pisut arvutimänge, sest mõlemas on kasutatud animatsioone, mis imiteerivad reaalseid olukordi võimalikult tõepäraselt. Kõige selle juures on töö ilusamaks pooleks värskust täis loodus ja erksad linnud, kes pole karvavõrdki häritud toimuvatest õudustest. Installatsioon on tugevasti seotud näituse motiividega, sest surm ja ilu tõepoolest töös põimuvad.
– interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: – kontaktset ja taktiilset (kompimine, maitsmine, puudutamine) – distantset retseptsiooni (nägemine, kuulmine, haistmine) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi – ärritaja minimaalne mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi – ärritaja maksimaalne tugevus, mis tekitab adekvaatse aistingu. Eristuslävi – minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab vaevumärgatava erinevuse aistinguis.
organismil adekvaatselt kohaneda muutustega ümbritsevas. Kui ärritajale intensiivsus kahaneb või kaob, siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. AISTINGUTE LIIGID JA ÜLDISED SEADUSPÄRASUSED Tänapäeval on loendatud u 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Aistinguid saab liigitada erinevatel alustel. Valdavalt tehakse seda retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1. kontaktset ja taktiilset, 2. distantset retseptsiooni. Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Mitte igasugune ärritus ei kutsu veel esile aistingut. S.t., et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Tunnetusprotsesside (sh aistingud) eksperimnetaalse mõõtmisega tegeleb psühhofüüsika.
vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine);
vastusteks. Analüsaatori töö on reflektoorne. Aistmine on aktiivne protsess,millest võtavad osa paljud erineva analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine);
midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud)
annaabi.ee 
