kahe närviraku välise sünapsi funktsioneerimiseni (LTP-long-term potentiation ja glutamaatiin- NMDA retseptorid). Molekulaargeneetika on esirinnas nüüdisaju ja mälu uuringute selgitamisel. Nüüdisaja teadusuuringute alusel on ajus enam kui 100 miljardit närvirakku, mis on üksteisega ühendatud keerulise võrgustikuga. Üest närvirakust teise liigub informatsioon ja erinevate keemiliste virgatsainete (transmitterite) kaudu. Närvisignaali võimendamine toimub kindlates kontaktpunktides - sünapsites. Dopamiin on ajus transmitteri rollis ja aitab meil kontrollida oma liigutusi, samuti sama teeb serotoniin, mis on seotud meeleolu muutustega. Näiteks Parkinsonismi tõbi on seotud dopamiini puudumisega teatud ajuosades. Aasta 2000 Nobeli meditsiinipreemia anti ühele aju-uurijale Eric Kandelile, kelle elutööks on avastus, kuidas saab sünapseid muuta, kuidas sünapsite olukord mõjutab õppimivõimet ja mälumehhanisme. Ta oli
peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega Aluse laius on laiem katendi alusest Kruusakihile mis, ei ole töödeldadud sideainega, on iseloomulik struktuuri kontaktne tüüp(osakeste vaheline Alumine kiht killustik >=40 mm, ülemine peenkillustik side toimub kontaktpunktides hõõrdejõu abil. 3..4 korda väiksem Peenkillustik võib olla töödeldatud sideainega 188. Tsemak - killustikualus, mis on immutatud liivtsementseguga. 189. Stabiliseeritud alusekihid. Stabiliseerimine- teekatete omaduste parandamine, ilmastikukindluse ja tasasuse parandamine (tsement-, põlevkivituhk-, bituumen- ja kompleksstabiliseerimine). Stabiliseerimine kohapeal: sideaine segatakse
1.2.7 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad liikumine on laminaarne. Pinnastes on liikumine alati laminaarne, sest vee muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult liikumise kiirus ja pooride suurus on väikesed. Turbulentne saab olla vaid väga kompressioonimooduliga mo=(e1-e2)/(2-1) või kokkusurutavus hõõrdejõud kontaktpunktides puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. jämedateralistes pinnastes ja kaljupinnase lõhedes. Laminaarse voolamise mooduliga mv=(2-1)/(2-1). Sidemed jag on iseloomu järgi: a) kapillaarjõududest põhjustatud s-d; b) puhul kehtib pinnastes Darcy valem: v=k*i, (läbi pinnase filtreeruv vee hulk, tsementatsioonis-d; c) vesi-kolloidsed
täielikult tihenemata. Casagrande (1938) poolt esitatud sellise savipinnase struktuur on toodud joonisel 2.9. Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. 13 Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10)
Fh F1 f G cos G sin f tan F2 G Kuna f tan 3.4.2. Veerehõõre Veerehõõrdeks nimetatakse liikumishõõret, mille puhul kokkupuutuvate kehade kiirused kontaktpunktides on samasuunalised ja moodulilt võrdsed R Keha tasakaalus hõõrdejõud muutub nullist maksimaalse väärtuseni F 0 Fh Fh max O r n M i 1 A 0 F r Gk 0
J o o n is 2 .9 S a v i s tr u k tu u r C a s a g r a n d e jä r g i Kui sellise savi struktuuri rikkuda, näiteks muljumise teel, siis jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). J o o n is 2
annaabi.ee 
