1. Arvutan hammasrataste ülekantavad võimsused: T=P/w => P=T·w P=T2·w2=213,64*16,1=2934 W = 3440W=3,4 kW T1=P/w1=3440/57,14=60,2 N·m 2. Hammasrataste kõvaduse, termotöötluse ja materjali valik: 3 kW < P < 11 kW keskmine võimsus. Valin andmed tabelitest 7 ja 8 Termotöötlus: parendamine. Materjal: 40 Cr. Kõvadus: 1) väike hammasratas: HB1=269+0.5·(302-269)=285.5 HB, 2) suur hammasratas: HB2=235+0.5(262-235)=248.5 HB. 3. Lubatud kontaktpingete []h määramine: 1) Määran kindlaks eateguri väikese ratta jaoks KHL1 ja suure ratta jaoks KHL2: N1=573·w1·Lh=573·57,14·7372=241,3·106 tsüklit;N2=573·w2·Lh=573·16,1·7372=68·106 tsüklit Võtan tabelist 9 NHO tsükliarvude väärtused: NHO1=25·106; NHO2=16.5·106 Kuna N1 > NHO1, siis KHL1=1. Kuna N2 > NHO2, siis KHL2=1 2) Võtan tabelist 7 lubatud kontaktpingete väärtused, mis vastavad kontaktväsimuspiirile vahelduvpinge tsüklitel NHO1 ja NHO2: []HO1=1.8HB1+67=1.8·285
........................................................ 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ................................................................................................................................. 10 2.2. LUBATUD KONTAKTPINGETE H MÄÄRAMINE ........................................ 10 2.3. LUBATUD PAINDEPINGETE F MÄÄRAMINE ............................................. 11 2.4. KINNISE SILINDERHAMMASÜLEKANDE ARVUTUS .................................... 11 3. RIHMÜLEKANDE ARVUTUS ..................................................................................... 15 3.1. KIILRIHMA ARVUTUS ............................................................................
määratakse hammasrataste läbimõõdud, selgitatakse toorikute sobivus ja arvutatakse hambumisjõud. Hammasrataste läbimõõdud planetaarülekandes Hammasrataste toorikute sobivus planetaarülekandes Et termotöötlusega saada arvutamisel eeldatud hammasrataste mehaanilisi omadusi, ei tohi toorikud olla lubatust suuremad. Ringjõud Seejärel kontrollitakse painde- ja kontaktpingeid. Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria
= 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suur hammasratas: Termotöötlus: Parendamine Tooriku (hamba) kõvaduse intervall: 2= 269...302 Keskmine kõvadus: 269+302 2 = = 285,5 2 = 750 MPa Tooriku läbimõõt = 200mm Ketta laius = 125mm Suure ja väikese hammasratta kõvaduste vahe: 1 - 2 = 37 2.2 Lubatud kontaktpingete [] määramine Eategur väikese ratta jaoks. 6 1 = 1 /1 1 = 5731 = 573 * 37,74 * 35000 = 756*106 Kuna > , siis = Eategur suure ratta jaoks. 2 = 62 /2 2 = 5732 = 573 * 9,68 * 35000 = 194*106 Kuna > , siis 2 = 1 Lubatud kontaktpinged []HO1 ja []HO2 Väike ratas: [] =14 + 170, MPa []1 = 1 []1 = (14*50,5+170)*1 = 877 MPa
Peale vajalike teisendusi ja erinevate parameetrite Fn arvesse võtmist saadakse arvutusvalem dw1 hammasülekande telgede vahe (millimeetrites) määramiseks: Fn H 1 2 , Sele 17.7. Kontaktpingete arvutamise lähteskeem. 104 kus Ka – tegur, mis sõltub rataste materjalist ja hammaste kujust, terasratastega sirghammasülekandel K a 495 ; kald- ja noolhammasülekandel K a 430 ; K – koormusetegur, K K K K v , K – koormuse jaotumise tegur,
kasutatakse. Suhteliselt suuremõõtmeliste plaatvundamentide ja pikkade väljendatuna peapingetes on: (1- 3)/( 1+3+2c*cot)=sin. nende püsivus seoses ehitustöödega nõlval ja selle vahetus läheduses. koondatud jõududega koormatud raudbetoonvundamentide arvutamisel Lugedes omakaalupinged igas suunas võrdseks vertikaalse Igasugused kaevetööd, nõlva kuju muutmine, täiendavad koormused tuleb aga arvestada kontaktpingete tegelikku jaotust võttes arvesse omakaalupingega (nagu nõlva ülaosas, veereziimi muutmine jne võivad põhjustada varisemist. vundamendi ja ehitise paindejäikust. Vundamendi jäikus mõjutab hüdrostaatiline pinge) on peapinged tasapinnalises olukorras: 1=(p- Pika aja vältel toimuvad keemilised muutused pinnaste koostises ja kontaktpinge kõrval ka pinge jaotust sügavuti
Järelikult eeldus, et pingejaotus talla all on ligikaudu ühtlane, on lähedane tegelikkusele kui koormus vundamendile on piisavalt suur ja selle ääre all tekkivad tsoonid, kus tugevus on ammendunud. Tavaliste massiivsete vundamentide arvutamisel sellist eeldust ka arvutuse lihtsustamiseks kasutatakse. Suhteliselt suuremõõtmeliste plaatvundamentide ja pikkade koondatud jõududega koormatud raudbetoonvundamentide arvutamisel tuleb aga arvestada kontaktpingete tegelikku jaotust võttes seejuures arvesse vundamendi ja ehitise paindejäikust. Vundamendi jäikus mõjutab kontaktpinge kõrval ka pinge jaotust sügavuti. Sen-Venant printsiibi kohaselt on see mõju oluline ainult vundamendi talla lähedal ning seepärast pingete arvutamisel tavaliselt sellega ei arvestata. 6.5.2 Pinnase ebaühtluse mõju
annaabi.ee 
