Salmonella enteritidis Vibrio cholerae parayphi Salmonella Salmonella typhimurium scottmuelleri Salmonella cholerasuis Inkubatsiooni 7-25 päeva Toidunakkuse 1-5 päeva periood puhul 6-24 tundi Kontaktnakkuse korral 6 päeva Nakkusallikas Haige inimene Haige või Haige inimene, alates teisest pisikukandja loom eritab rooja ja haigusnädalast. (siga, sarvloomad, oksega. Pisikukandja kodulinnud, Pisikukandja harvem hobused, eritab roojaga. lambad, koerad,
Ruumiline planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. 28. Epideemiad ja episootiad, nende riskianalüüs - Epideemia hädaolukorda põhjustavad ohud ehk tegurid on erineva päritoluga haigustekitajad (bakteriaalse või viirusliku päritoluga), mis levivad saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. 29. Kiirgusoht ja –ohutus, kiirgusriskide analüüsid - Kiirgushädaolukord on Kiirgusseaduses sätestatud definitsiooni kohaselt avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine. Ennetavad meetmed – Koolitused; Järelevalve; Kiirgusmonitoride soetamine; Kiirgusohutuse riiklik arengukava; Teavituskampaaniad. 30. Radoon, selle levik ja rakendatavad kaitseabinõud - Radooni tekkimise
diagnoosist 9. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutada kui tegemist on standard abinõudega • kaitsekindad • kaitsekitlid/kilepõlled • kätised • kaitsemaskid, respiraatorid • kaitseprillid • juustekaitse. 10. Kirjelda mida tähendab kontaktisolatsioon. Milliseid isikukaitsevahendeid tuleks kasutusele võtta? Kontaktnakkuse isolatsioonimeetmeid kasutatakse eesmärgiga vältida nakkuse levikut otsese või kaudse kontakti teel nakatunud või koloniseerunud patsiendilt teistele. Kontaktnakkused jaotuvad kahte rühma: otsene kontakt (levik) ja kaudne. • Kontaktisolatsioonipalatisse sisenemisel kantakse mittesteriilseid kaitsekindaid ja ühekordset kaitsekitlit ja vajadusel kilepõlle. • Juustekaitset ja kaitsemaski kasutatakse vastavalt tegevusele 11
kaudu · levik hingamisteedest pärinevate piiskadega · levik hingamisteedest pärinevate aurunud piiskade tahkete osistega. Isolatsiooniabinõude kategooriate moodustamise aluseks ongi nakkuste ülekandeteed. Paljude nakkuste puhul toimub siiski levik mitme eespool nimetatud ülekandetee kaudu ning seetõttu kasutatakse mitme isolatsioonikategooria meetmeid. Eristatakse nelja isolatsiooniabinõude liiki: · universaalsed ettevaatusabinõud · kontaktnakkuse abinõud · piisknakkuse abinõud · õhklevinakkuse abinõud. Niinimetatud kaitsva ehk "vastupidise" isolatsiooni eesmärk on vältida haiglanakkuse tekitajate ülekandmist eriti vastuvõtlikele patsientidele. UNIVERSAALSED ETTEVAATUSABINÕUD Universaalsete ettevaatusabinõude kontseptsiooni aluseks on asjaolu, et kõikide patsientide veri ja enamik kehavedelikke on potentsiaalselt nakatunud asümptomaatiliste patogeenidega
kopsupõletike tekitajana sekreediga 1-3 nädala jooksul NÜ Aerosool osakestega Otsesel kontaktil või Piisknakkus, Piisk- ja (köhimine, piisknakkuse teel otsene kontakt. kontaktnakkuse aevastamine), Vähekloreeritud na kontamineeritud vee ja kätega. sooleinfektsioonin a. levitamine algab Viirus
Alaäge köha, kestusega 3-8 nädalat Krooniline köha, ketusega üle 8 nädala Kuidas leevendada köhaärritust? Soe jook Peaalune veidi kõrgemaks Ninahingamine vaba Inhalatsioon Rahvameditsiin (sinepiplaastrid, jalavann, hanerasv, mesi) Ravimid Kõripõletik e. larüngiit Kõripõletik on alla 6 aastastel lastel sage hingamisteede haigus. Enamasti esineb 7 kuu 3(4) aasta vanuses Poistel rohkem kui tüdrukutel (3:2) Peamisteks tekitajateks viirused, mis levivad nii piisk- kui kontaktnakkuse teel. Laps on nakkusohtlik 3-4 päeva või kuni palaviku kadumiseni. Kuidas kõripõletikku ära tunda? (1) äkiline algus, tavaliselt öösiti haukuv köha kähe hääl sissehingamisraskus (striidor) võib eelneda nohu ja/või kurguvalu Kõripõletik jagatakse: kerge, keskmine ja raske Kerge kõripõletik: haukuv köha Striidor vahelduv (nutmisel või köhimisel) Laps heas üldseisundis Keskmine kõripõletik haukuv köha kähe hääl püsiv striidor rahulolekus,
3. Ärge suitsetage, sest nii väldite radooni ja suitsetamise sünergilist koosmõju tervisele 4. Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud 5. Vaadake üle põranda konstruktsioon 29. Epideemia hädaolukorra tekke võimalused, gripipandeemiad. Epideemia hädaolukorda põhjustavad ohud ehk tegurid on erineva päritoluga haigustekitajad (bakteriaalse või viirusliku päritoluga), mis levivad saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, kõrge patogeensusega, inimpopulatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ning esineb selle viiruse laiaulatuslik levik inimeselt-inimesele. Võttes aluseks Euroopas heakskiidetud gripipandeemia haigestumuse prognoosid võib gripipandeemia ajal Eestis haigestuda 25% elanikkonnast, sh 3,5-4% haigestunutest vajab haiglaravi, 20% haiglaravi vajajatest vajavad intensiivravi, 50%
· kindad · teised kaitsevahendid (suu-ninamaskid, kaitseprillid, kaitsekitlid, kaitsepõlled). Kasutamine on vajalik, kui on oht potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelike pritsmete tekkeks. · Teravate, torkavate vahendite käsitsemine Rangelt on keelatud visata kasutatud nõelu, skalpelle ja teisi teravaid esemeid jäätmekottidesse. · Pesu. Kogu haigla pesu pesta masinates detergendiga ja vähemalt 71 kraadise veega Kontaktnakkuse abinõud levik otsese või kaudse kontakti teel · patsiendi paigutamine soovitav eraldi palat · käte pesemine rangelt jälgida käte pesu ja des. nõudeid · kindad igal palatisse sisenemise korral. Eemaldada enne palatist lahkumist, käed pesta ja dressida. · Kittel patsiendi hoodamisel, voodilinade vahetamisel, kui patsiendil kõhulahtisus. Eemaldada enne palatist lahkumist: ühekordsed jäätmekotti, korduvkasutused pesukotti.
Seetõttu on võimalik nakkushaigusjuhtude arv epideemiate korral väga erinev ning sõltub konkreetsest nakkushaigustekitajast. Nii võib nt rahvusvaheliste kokkulepete alusel ka üksainus haigusjuht tähendada epideemiat ning seetõttu ka laiaulatuslike epideemiatõrje meetmete rakenduse vajadust ja kohustust. Epideemia ohud eestis: bakteriaalsete või viirusnakkuste levik saastanud toidu, vee, õhu, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt või siseriiklikult. Bakteriaalsete või viirusnakkuste sissetoomine välisriigist Bioterrorism Massiline migratsioon/immigratsioon 30. Loomataudid hädaolukordadena, puhangud Eestis. Loomataudiks loetakse bioloogilise haigusetekitaja tekitatud haigust loomal, mis võib kas otsese kontakti või vahendajate abil kanduda ühelt loomaltteisele, loomalt inimesele või inimeselt loomale.
alustamist. Poisslaste vaktsineerimise vähendab nakkusohtu ja nakatumist HPV-sse (Padrik 2007). Soovitav annustamisskeem: esimene annus valitud kuupäeval, teine annus kaks kuud pärast esimest annust ja kolmas annus kuus kuud pärast esimest annust (Slassarenko 2009). 8.JÄRELDUSED Viirus nakatab kahjustunud koha basaalseid epiteelrakke ja tulemuseks on haiguslikke rakkude rohknemine kudedes. HPV ehk inimese papilloomviirus on kõige levinum sugulisel ja kontaktnakkuse teel ülekanduv infektsioon maailmas. Tema madala riski genotüübid põhjustavad soolatüükaid kehal ja kondüloome suguelunditel, kõrge riski genotüübid võivad aga tekitada vähkkasvajaid. Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakakaelavähi tekkimisel riskifaktorid: kõrge riskiga HPV infektsioon, varajane aktiivne suguelu algus, seksuaalpartnerite rohkus, alkoholi tarvitamine, suitsetamine, pikaaegne
annaabi.ee 
