Kui nüüd küsida, mille poolest on CO2 aktiivne gaas - joome seda ju igapäevaselt koos gaseeritud jookidega sisse - ja kuidas ta osaleb keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi. Keevituskaares tekkiva temperatuuri toimel süsihappegaas laguneb ning aktiivselt osaleb keevitusprotsessis hoopis eraldunud hapnik, tõstes keevitamise temperatuuri ca. 600°. Kontaktkeevitus Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt surutakse need kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud kontaktkeevituse liigid: · punktkeevitus– detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades; · joonkeevitus– pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid edasi.
Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse: elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitust. Automatiseerimisastme järgi jagunebkeevitus käsi- poolautomaat- ja automaat- keevituseks. Survekeevituse (kontaktkeevituse) gruppi kuuluvad keevitusviisid, kus metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega, mis põhjustab kokkupuutuvates piirkondades tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium).
33. Külmpraod Tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis või harvem ka õmblusmetallis kohe või 10-48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid iseloomustab hele kristalliline pind. Neid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuridega ja metallivesinikhaprusega. 34. Metallpinded, eesmärgid Metalliga katmine parandab terase korrosioonkindlust ja pikendab toote kasutusiga. Sobiv metallkate võimaldab parandada nii terase vormimise ja kontaktkeevituse omadusi kui ka värvitavust. Metalsed kaitsekatted mitte ainult ei kaitse alusmetalli korrosiooni eest, vaid suurendavad detaili pinna kõvadust, kulumiskindlust, peegeldumisvõimet, dekoratiivsust. Sõltuvalt kaitsetoimest jagatakse metallkatted anoodseteks ja katoodseteks. Anoodseks katteks on terasele tsink, alumiinium ja kaadmium. Kaitsev metall on kaitstavast metallist aktiivsem. Teras on katoodiks ega hakka enne korrodeeruma, kui kogu anoodi kiht pole välispinnalt kadunud.
keevitamiseks tähistatakse: SG1, SG2, SG3. Mida suurem on number, seda suurem on mangaani ja räni sisaldus traadis. Täidistraatide tähistuses järgneb tähtedele SG täidise liik: (näit SG R1 rutiiltäidisega). Harilikku keevitustraati turustatakse 15 kg ja 5 kg rullides. Täidistraati 4,5 kg ja 0,8 kg rullides. 21 Punktkeevitus. Punktkeevitus on kontaktkeevituse üks alaliik. surve Punktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid elektroodid vooluallikas detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavad kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Punktkeevitusel liidetakse detailil üksikutes ühendatavad piiratud pindade kontaktkohtades ehk punktides. detailid
· Alalisvoolu saadakse keevitusalaldist e umformerist (welding converter). · Keevitusalasse manustatakse metalli elektroodist lisaks. Sulavelektrood on kaetud räbusti funktsioone täitva ja kaart stabiliseeriva kattega (coated electrode). Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. · Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid · Neetühendused (neetliited) · Keevisühendused · Poltühendused 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon Ühekordse põhjaga ehitatakse alla 45m laevu. Kuna üldtugevuse
Kergetest mittekeevitatavatest sulamitest valmistatav laevakere needitakse. Laevaehituses toimub elekterkeevitus käsitsi, poolautomaatide või keevitusautomaatide abil. Viimane on tunduvalt tootlikum 5-10 korda, kvaliteet parem, töö maksumus odavam . Kontaktkeevitus e. rahvapäraselt punktkeevitus on elektersurvekeevituse alaliik, kus kvaliteetne keevisliide saadakse lisametallita, vahelduvvooluga kuumutatud liitekohti lihtsalt kokku surudes. Kontaktkeevituse liigid on punktkeevitus, joonkeevitus ja põkk-keevitus. Levinum elekterkeevitus on kaarkeevitus: -käsikaarkeevitus -automaatkaarkeevitus räbustis -kaarkeevitus kaitse gaasis -plasmakeevitus Elekterkeevitus kõige levinum keevitusliik. Vajalik temperatuur umbes 4000 C saavutatakse elektrivoolu abil. Sobiv pinge ja voolutugevus (20... 600A) saadakse keevitustrafost ( welding transformer), mis lisaks trafole sisaldab voolutugevuse reguleerimiseks kas reostaati või drosselit. Gaaskeevitus
annaabi.ee 
