13. mai 2003 i) RAAMATUPIDAJA ii) KUTSE-EETIKA KOODEKS b) c) Sissejuhatus Tundes vastutust raamatupidaja elukutse eest on Eesti Raamatupidajate Kogu (edaspidi ERK) koostanud Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi (edaspidi koodeks), mis on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases tegevuses. Eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud. Raamatupidaja elukutse rajaneb usaldusel ja arvestuse pidamise põhinõudel, mis eeldab olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist lähtudes heast raamatupidamistavast. Koodeksi koostamisel lähtuti Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) Eetika Komitee poolt välja antud Raamatupidajate Kutse-eetika Koodeksist (Code of Ethics for Professional
ERK juhindub oma töös kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast ja kodukorrast Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. 3 Raamatupidaja kutse-eetika koodeks on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases. Kutse- eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud tegevuses. Põhinõuded raamatupidajale: ausus, objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus, professionaalne käitumine 9. Euroopa Komisjoni direktiivid ja määrused, mis reguleerivad raamatupidamist: ELi peamine eesmärk on tagada, et Euroopa raamatupidamisdirektiivid oleksid kooskõlas
· äri- ja hariduse partnerlused, · inkubaatorid; · koolide ja administratsiooni ettevõtjalik orientatsioon, · sihtgruppidele suunatud (target group) ettevõtluskeskused, · ühiskondliku toetuse (kandepinna) loomine, · äri- ehk ettevõtluskonsultantide professionaalne arendus, · võimalused õppuritele katsetamaks riskantsete projektidega, · kõigi osaliste (lisaks konsultantidele) orienteerimine, · (üli)õpilaste ettevõtlusprogrammid ja (üli)õpilasfirmade laenud, · võrgustikud (mis mõnedes maades on saanud e-poliitika · märkimisväärsed eelarveeraldised (kõigeks eelnevaks) ja eriliseks ja oluliseks komponendiks). · mõlema ministeeriumi (majandus- ja haridus-) kohustumine. Eestis on selleks olemas (maailma ulatuses) eesrindlik alusdokument Ettevõtluse alused - A
ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2. Ehituse kogumaksumus Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata,
projekt sisaldab detailsemaid dokumente, mis annavad informatsiooni selle hoone nii arhitektuuri kui ka ehitamise/ kasutamise kohta. 11. Mis on kogukulud ehituses Kogukulud - kõikide kulurühmade kulude summa. Kulurühm - ehituskavandist või -projektist lähtuv siduskulude rühm. Kogukulud koosnevad kuludest: 1. maatükile (krundile); 2. krundi hõivamisele ja ettevalmistamisele; 3. lammutusele ja muudele töödele krundil; 4. ehitustööle; 5. tasudele konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega; 6. möbleerimisele, sisustamisele, seadmetele jm.; 7. ehitise kasutuskõlblikuks tegemisega, et müüa ja väljaüürida; 8. käibemaksule seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega; 9. projekti rahastamisele (intressid, protsendid); 10. ehitise juhtimisele, kasutamisele ja säilitamisele Ehituse kogukulud jaotatakse seitsmeks peatükiks: (100 Krunt; 200 Maa-ala ettevalmistus ja
ilma krundita on võimatu. Sel piirangul on ka oma majanduslik mõjuvõim, sest maa on piiratud ressurss. Seega ei saa hakata ehitama enne, kui on olemas konkreetne krunt. 2.2. Ehituse kogumaksumus Ehitades kas eraisikule või ühiskonnale, on kogukulud ettevõtmisele alati palju suuremad ehituskuludest, koosnedes kuludest: 1.Krunt 2.Krundi hõivamine ja selle ettevalmistamine 3.Lammutus ja muud tööd krundil 4.Projekteerimis tööd 5.Ehitus tööd 6.Tasud konsultantidele seoses eelloetletud tegevustega 7.Möbleerimine, sisustus, seadmed jne. 8.Ehitise kasutuskõlbulikuks tegemine, et seda müüa või välja üürida 9.Erinevad maksud seoses eelloetletud maksustatavate artiklitega 10.Projekti rahastamine (intressid) 11.Ehitus juhtimine, kasutamine ja säilitamine Ehituskulud on vaid osa kogukulust, mida tellija peab kandma ja nendega arvestama. Seega võib arvata,
loetelu): korterelamu olemasoleva tehnilis-majandusliku olukorra hindamine vastavate spetsialistide poolt – kulutused uuringutele ja ekspertiisidele; arhitektuursete ja tehniliste projektdokumentide koostamine ning ehitusloa taotlemine –projekteerimiskulutused ja vastavate lubade taotlemisega seotud kulud; renoveerimistööde hanke korraldamine – kulutused (aeg, raha) hanke ettevalmistamiseks; vajadusel kulutused konsultantidele; tööde tegemiseks vajalike rahaliste vahendite leidmine laenu põhiosa ja intresside tagasimaksmise kulutused; kulutused omanikujärelevalvele. Loetletud kulutuste katmiseks on arvestatud 11 500…14 500 € elamu kompleksse renoveerimise korral. Projekteerimiskulutused on võetud kõigi hoonete puhul samas suuruses, kuna tüüpelamute puhul on projektdokumentides võimalik probleeme detailselt lahendada tüüpsõlmede, tüüpkorruste ja tüüplõigete alusel
annaabi.ee 
