Reisimine on laiem mõiste kui turism. Reisimine on liikumine ühest kohast teise 3 reisikomponendi alusel: reisimotiiv, liiklusvahend, peatumiskoht. Reisimine võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik. Reisija on inimene, kes reisib kõikvõimalikel põhjustel. Reisijad on: · seotud tööalanse pendelliikumisega · rändrahvad · transiitreisijad · pagulased · relvajõudude liikmed · konsulaatide töötajad · diplomaadid · ajutised ja alalised immigrandid. Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.
kodumajapidamine) Firma on selle riigi resident, mille seaduste järgi ta loodi ja kus on registreeritud. Kodumajapidamise liikmed-residendid on alaliselt riigi majandusterritooriumil elavad isikud, sealhulgas ka need, kes viibivad tihti välismaal (õppimine, puhku), rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes elavad ja töötavad selle organisatsiooni enklaavis antud riigis üle ühe aasta, samuti välismaa saatkondade, konsulaatide jne töötajad, kes on palgatud antud riigist Rahvamajanduse koguprodukt RKP on mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvusliku majanduse (residentide) poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool toodetud lõpptoodangu väärtus turuhindades RKP lõpptoodang luuakse riigi residentide poolt (pole oluline kas asuvad riigi majandusterritooriumil või väljaspool) RKP = SKP ± Yf Yf esmane netosissetulek välismaalt Varumuutuja e
aastal. Nendele saadeti publikatsioone ja dissertatsioone ning vastu saadi lisaks dissertatsioonidele ja publikatsioonidele ka perioodikat USAst, Nõukogude Liidust, Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist ja mujalt. Uute välissuhete teket soodustas huvi Eesti ja teiste vastloodud Balti riikide vastu. Peale vahetuspunkide kasutas ülikool saatkondade, välisministeeriumite, ekspeditsioonikontorite ja eraisikute abi trükiste edastamisel. Trükiseid hangiti ka välisriikide konsulaatide kaudu ja komandeeringutes käies. Samuti telliti kirjandust Eesti ja lähiriikide raamatukauplustelt ja kirjastustelt ja osteti eraisikuilt. Puksoo hindas kõrgelt O. Kallase abi, kes saadikuna Soomes, hiljem Londonis ja Hollandis ülikooli raamatukogule hulgaliselt raamatuid tõi. Tema kaasabil sõlmiti mitmeid koostööleppeid sealsete ülikoolidega. O. Kallas jälgis tõsise huviga ülikooli raamatukogu vahetussuhete arengut.
Saame kolm erilise struktuuriga gruppi: 1. Kontinuiteedi alusel tegevust jätkavad Eesti Vabariigi organid saatkonnad ja konsulaadid 7 maadel, kus nad alles jäid ja tegevust said jätkata. See oli võimalik USA-s ja teistes Euroopa riikides peale Rootsi, kus valitsus kõige esimesena (peale Saksamaa) sundis Eesti saatkonna Stokholmis üle andma Nõukogude Liidule. Paljudes maades, kus saatkondade ja konsulaatide ametikohad olid täidetud, jäid nad alles ja võisid hoolimata de facto olukorrast piiratud ulatuses tegevust avaldada. 2. Poliitiliseks tegevuseks loodud nn keskorganisatsioonid, aga ka fondid, samuti kõik poliitilised parteid ja rühmitused, osakonnad ja koalitsioonid. Samuti kuuluvad siia kogu rahvusgrupi poolt üldvalimistel moodustatud esindused. 3
Üldiselt loetakse ettevõte selle riigi residendiks, mille seaduste järgi ta loodi ning kus see on registreeritud. Kodumajapidamise liikmed- residendid on alaliselt riigi majandusterritooriumil elavad isikud, sealhulgas ka need, kes viibivad tihti välismaal, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, kes elavad ja töötavad selle organisatsiooni enklaavis antud riigis üle ühe aasta, samuti välismaa saatkondade, konsulaatide jne töötajad, kes on palgatud antud riigist. Majandushuvide keskus tähendab majanduslikku seotust riigi majandusterritooriumiga (nt tootmishooned ja maa asuvad seal, antud 25 riigi majandusterritooriumil toimub majandustegevus või osalemine tehingutes). Nominaalne SKP Reaalne SKP Tootmismeetodil leitakse SKP otseselt riigi majandussterritooriumil tegutsevate
Kaunas, Varssavi, Berliin, Rooma, Pariis, London, Stockholm, Helsingi ja Moskva. 1920. aastate alguses lühikest aega saatkond ka Washingtonis. Eesti saadikud oli enamasti akrediteeritud mitmesse riiki: Eesti saadiku Berliinis oli akrediteeritud ka Viini, Sveitsi jne. Üldiselt saatkondade avamisega oldi ettevaatlikud, pigem eelistati avada konsulaate. Võimaluse korral määrati konsuliks mõni kohalik ärimees aukonsulina. Saatkondade ja konsulaatide tähtsus oli suuremgi kui see on tänapäeval. Tol ajal toimus riigivisiite vähe: esimese riigivisiidi tegi Päts 1922. aastal Soome, 3 aastat hiljem Jüri Jaakson sõitis Riiga, 1928. Jaan Tõnisson visiteeris Stockholmi Rootsi kuninga 70. sünnipäeva puhul. 1930 Otto Strandman Varssavis. 1931. ja 1933 Päts ja Tõnisson Helsingis. Rohkem riigivisiite vabariiklikul perioodil ei toimunud. Esimesed tipptasemel riigivisiidid leidsid aset 1925.
annaabi.ee 
