ametinimetusi! Avalike suhete juht, suhtekorraldaja,pressiesindaja,avalike suhete nõunik, kommunikatsioonispetsialist, avalike suhete osakonnajuhataja, suhtekorralduse konsultant,strateegianõunik, teabetenistuse juht, kommunikatsiooni agentuuri juht, sekretär pressiesindaja,infotöötaja,teabespetsia list. 11. Nimeta kriiside liigid! 1)Äkkkriisid. Lennuõnnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. 2)Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. 3)Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. 12.Avalike suhete alal töötaja on suhtekorraldaja? JAH 13. Kes on avalikkus? Sihtgruppid, kes on organisatsioonile olulised,kes võivad organisatsiooni mõjutada või kelle arvamus on organisatsioonile oluline. Avalikkus koosneb erinevate huvidega gruppidest. 14. Millal kasutatakse väliseid avalikesuhete korraldajaid?
Versioonid, miks tuumareaktor Tsernobõlis plahvatas 1. Ametlik versioon: meeskonna vead reaktori käitamisel. Siiani räägitakse, et plahvatus on öise eksperimendi tagajärg. Seda versiooni toetasid reaktorit projekteerinud akadeemikud ja teadlased, kes kuulusid ka uurimiskomisjoni. Nende arvates on Tsernobõlis kasutuses olnud RBMK-1000 tüüpi reaktor sama ohutu kui samovar pane või Punasele väljakule seisma. 2. Süüdimõistetute versioon: õnnetuse põhjustasid konstruktsioonivead. Selle tõestuseks on sama tüüpi reaktori avarii 1975. a. Leningradi tuumaelektrijaamas ning 1982. a. Tsernobõlis. RBMK reaktorid väljusid kontrolli alt, kui väikese võimsuse juures avariinupule vajutati, ehkki teoreetiliselt pidanuksid seiskuma. Reaktori loojad inseneride osutatud puudujääkidele ja ettepanekutele ei reageerinud. Seda versiooni toetab tõsiasi, et pärast 1986. aasta katastroofi tehti RBMK reaktoritele siiski vajalikud täiustused. 3
aastal. Avarii tekitas sündmuste ahel, mis algas aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma osas, ja võimendus ehituslike probleemide, aga peaasjalikult töötajate vigade tõttu. [13] Tulemuseks oli reaktori südamiku sulamine ja kindla kaitsekesta olemasolu tõttu ainult vähese gaasilise radioaktiivse aine pääs väliskeskkonda. RBMK-reaktori avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas 1986.a., kus majanduskahju saatis keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine. Avarii põhjuseks oli reaktori konstruktsioonivead, operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead, võimendatuna RBMK-reaktoritele omaste iseärasustega väikestel võimsustel, viisid reaktorisüdamiku kontrolli alt välja ning võimsus kasvas sajakordseni inimvõimsusest. [14] Tulemuseks oli nn kriitilisusavarii südamiku osalise sulamise ning auru-plahvatustega, mis paiskasid minema massiivse reaktorikatte, avasid reaktorisüdamiku ja purustasid kütuseelemendid. Kuuma reaktori sisemusse tunginud õhus süttis aeglustigrafiit
hõõrdumist. Ärge kunagi peske kääre jooksva vee all, aga kui selline vajadus siiski tekib, ärge kasutage kuuma vett ning pärast tuleks kasutada spetsiaalset määret või õli. Pärast intensiivset tööd kontrollige kinglasti, kui laiad on lõiketerade hõõrdumisest tekkinud läikivad ribad lõiketerade keskel. Kui kontakt pindade laius on suurem kui 1,5-2 mm, kõneleb see suurest kulumisest, põhjuseks kas kehv teras või konstruktsioonivead. Sellisel juhul tuleb kääre näidata spetsialistile. Juuksurikääre tuleb teritada ja remontida lasta ainult spetsiaalsetes töökodades, kus seda tehakse käsitsi. Ärge kunagi lõigake juuksurikääridega paberit ega kasutage neid muul otstarbel kui juukselõikuseks, muidu nürinevad need kergesti. Vältige kääride mehhaanilist vigastamist ja lööke. Kui käärid on maha kukkunud, ei tohi nendega edasi töötada, vaid tuleb hooldusesse viia
............... 54 ALLIKALOEND............................................................................................................ 57 Lisa.................................................................................................................................. 59 17 Lisa 3. Sisulehekülg 1.2.3. Vead laeva sertifitseerimisel Mainitud konstruktsioonivead ei tähenda veel laevaehitustehase ühepoolset süüd. Nimelt tellis hiljem Estonia nime kandnud laeva ehituse 1980. aastal Soome laevakompanii Rederi AB Slite ja see hakkas Viking Sally nime all sõitma Turu ja Stockholmi vahel, kus kaugus rannast ei ületanud 20 miili. Seega vastas ehitatud laev rannikulähise sõidu ohutusnõuetele. (Levald 1996: 6; Meister 1997: 220; Piht, Kaas 2003: 61) Soome Meresõiduamet väljastas ehitatud laevale 1980. aastal reisilaeva
KRIISIJUHTIMINE Kriis on olukord, kus võimalik negatiivne mõju seiskab äritegevuse, kahjustab mainet, ajab eemale põhiaktsionärid. Kriiside liigid: · Äkk-kriisid. Lennuõnnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. · Süvenevad kriisid. Töötajate rahulolematus, autode konstruktsioonivead jms. · Kestvad kriisid. Kestavad kuid, isegi aastaid. Nt.kuulujutud mõne ettevõtte kohta. Kriisijuhtimine kuulub tippjuhtkonna ülesannete hulka. Tuleb moodustada kriisijuhtimise meeskond,koostada kirjalik plaan käitumiseks kriisi alguses,selle ajal ja möödumisel. Määrata kindlaks töötajatele konkreetsed ülesanded. Kriisikeskust tuleb töös hoida ööpäevaringselt. Esialgne pressiteade peab olema valmis varsti peale kriisi puhkemist.
vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu infiltratsiooni läbi paneelide vuukide. Halvemas olukorras on 197080-tel aastatel ehitatud tellisseintega hoonete fassaadid, eriti keraamilistest 12 kärgtellistest puhasvuuk-seinad. Mittepiisava külmakindlusega telliste kasutamine, konstruktsioonivead rõdudelt ja lodzadelt sadevete eemalejuhtimisel koos suurte seinapindade avatusega looduslikele mõjuritele on viinud tellis-fassaadipindade tugevate kahjustusteni. Enamikel juhtudel on täheldatud suuremaid kahjustusi lõunapoolsetel fassaadidel, kus kevadeti koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades. Külmakahjustused on seotud välispinna suurenenud niiskusesisaldusega, mida on omakorda soodustanud kärgtelliste suur adsorbtsioonivõime (imamisvõime).
asukohta määrata. Erinevatel aastaaegadel toimuvad tormid, esinevad suured sademete hulgad, pikaajalised madalad ja kõrged temperatuurid, üleujutused, mis mõjutavad meie igapäevast elu. Loodusõnnetused on dünaamilised ja tekitavad endaga seotud kahju. Reeglina on tegemist väga laiaulatuslike ja mastaapsete õnnetustega [21, lk 20]. Varingud võivad toimuda nii maapealsetes kui ka maa-alustes hoonetes ja rajatistes. Varisemise võivad esile kutsuda: konstruktsioonivead, konstruktsiooni vananemine, muutused pinnases, õhurõhu järsk muutus, ülekoormus ehituskonstruktsiooni osale, vee ja tule mõjutused. Varingu tagajärjel võivad mõjutatud saada mõjutatud ka instantsid, mis õnnetuses otseselt ei osale [21, lk 22]. Veest tulenevad kahjud võivad tekkida looduslikust protsessist (vihm, üleujutus) tulenevalt, samas võib kahju tekkida ka infrastruktuuri avariist või väärkäsitsusest
annaabi.ee 
