vältida nende purunemist antud temperatuuril C. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J D. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J Score: 7/7 7. Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt? Student Response Feedback A. Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine B. Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides C. Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele D. Staatilise koormuse kasv Student Response Feedback konstruktsioonile või selle elementidele E. Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides Score: 7/7 8. Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsiooni töötemperatuuri?
d. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J Score: 7/7 Küsimus 7 (7 points) Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine b. Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides c. Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele d. Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle elementidele e. Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides Score: 7/7 Küsimus 8 (7 points)
Sulamid püsimagnetite valmistamiseks 3. Isolaatsiooni materjalid tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees
26. Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järg Student Response A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2] D. KU, KV, KT Score: 3/3 27. Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioo Student Response A. Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine B. Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides C. Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile D. Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle ele E. Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis v Score: 2,25/3 28. Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsio Student Response A. Valima materjali lähtudes löögisitkusest toatemperatuur B
Student Response A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2] D. KU, KV, KT Score: 3/3 27. Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruk hapralt? Student Response A. Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine Student Response B. Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides C. Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele D. Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle elementidele E. Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides Score: 1,5/3 28. Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruk töötemperatuuri? Student Response A
Score: 3/3 26 . Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järgi? Student Response A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2] D. KU, KV, KT Score: 3/3 27 . Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt? Student Response A. Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine B. Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides C. Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele D. Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle elementidele E. Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides Score: 2,25/3 28 . Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsiooni töötemperatuuri? Student Response A. Valima materjali lähtudes löögisitkusest toatemperatuuril (+20 C) B
sepistusvasarate omale (sele 2.10). Kuum- vormstantsimisel kasutatakse auruvasaraid ja hõõrd- e. friktsioonvasaraid. Selliste vasarate puuduseks on löögienergia suure osa hajumine vasara konstruktsioonielementides ja vundamendis. Märgatavalt suurem kasutegur on vastulöögivasaratel (sele 2.10c), millel vasarapead ja nende külge Sele 2.12. Vormstantsitud tooted. a venitatud pikiteljega, b telgsümmeetrilised tooted kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele
4 Heli levimine hoones? Ehitusmaterjalid summutavad müra, kuid siiski levivad madalad helid ehk bassid hästi läbi paneelmaja raskete kande- ja piirdekonstruktsioonide, sest nendes puudub eraldatav isolatsioon. Heli levib hoones mööda detaile- ühe võnkumine kandub üle ka teisele detailile. Heli levib hoones läbi õhu ja ehituskonstruktsioonide. Heli levimine ehitise konstruktsioonielementides: A- helienergia paneb vaheseina võnkuma, osa helienergiast kiirgub otse naaberruumi, osa levib mööda konstruktsioonielemente; B- täiendav sein küll ärastab ,,membraaniefekti" kuid võnkumise levib siiski mööda konstruktsiooni servi edasi; C-mõlemat poolt isoleeritud sein on tõhusaim helisummutaja, võnkumine kandub edasi vaid mööda massiivset ja jäika konstruktsiooni. 5 Müra vähemdamise võimalused.
N14 + He4 _> O17 + H1 U235 + n1 _> Kr91 + Ba142 + 3n1 257. Neutronite paljunemistegur on suhe antud pôlvkonna ja eelmise pôlvkonna neutronite arvu vahel ( k = N1 / N ) , mis uraanituumade lagunemisel vabanevad. Kui k > 1 tekib plahvatus. Rahuliku tuumareaktsiooni kulgemiseks peab k = 1 ; k suureneb, kui isotoobid U235 ja U238 , neelates neutroni, lagunevad. Kui aga lagunemist ei järgne, siis uusi neutroneid juurde ei teki. Osa neutroneid neeldub tuumareaktori konstruktsioonielementides vôi lendab tuumakütuse piirkonnast välja. Viimased kolm asjaolu vähendavad k-d. 258. Ahelreaktsioon toimub siis, kui reaktsiooni pôhjustavad osakesed tekivad reaktsiooni enda käigus. Tuumakütuse kriitiline mass on antud tuumakütuse vähim mass, mille korral selles vôib alata tuumade ahelreaktsioon. Tuumareaktoris saab seda vähendada kasutades neutronite peegeldina berülliumit. 259
- Kantvuuk (ladumisel kasutatakse latti) - Ümarvuuk (vuugitakse ümara vuukrauaga) - Silevuuk (mörti lõigatakse kelluga maha ja vuugitakse) - V-kujuline vuuk (Vuukimisel kasutatakse V-kujulist vuukrauda) · Pärast ladumist tuleb kõik vuugid (vertikaalsed ja horisontaalsed) kindlasti vuukrauaga vuukida, et saavutada vajalik ilmastikukindlus. · Ühes päevas ei soovitata laduda rohkem kui 6 rida plokke. · Veega küllastunud konstruktsioonielementides (keldri seinad) soovitatakse seina enne hüdroisolatsiooni krohvida. Krohvida on soovitatav ka teistes konstruktsiooni elementides , kus vesi võib müüri kahjustada. · Õõnesplokkidest välismüüride korral soovitatakse kasutada sile- või nõgusvuuki, mis tugeva vihma korral väldib vee tungimise läbi ploki vuukide. Fassaadi ankurdamine · Vajalik vähemalt 5 sidet ühele ruutmeetrile · Soovitatakse kasutada roostevabast terasest traatankruid diameetriga 4..
vormimisoperatsioonid, kus tasa- sed sepistusvasarate omale (sele 2.10). Kuum- pinnalisele toorikule antakse ruumiline vorm. vormstantsimisel kasutatakse auruvasaraid ja Tähtsamad eraldusoperatsioonid on toodud hõõrd- e. friktsioonvasaraid. Selliste vasarate puu- selel 2.14. Mahalõikamine (a) seisneb tooriku osa duseks on löögienergia suure osa hajumine vasara täielikus eraldamises lahtist kontuuri mööda. Tükel- konstruktsioonielementides ja vundamendis. Märga- damine (b) on tooriku jaotamine kaheks või ena- tavalt suurem kasutegur on vastulöögivasaratel maks tooteks (pooltooteks) lahtist kontuuri mööda. (sele 2.10c), millel vasarapead ja nende külge Väljalõikamine (c) on tooriku osa täielik eraldamine kinnitatud stantsipooled liiguvad teineteisele vastu. kinnist kontuuri mööda, kusjuures eraldatud osa on
annaabi.ee 
