otseselt ehitise projekteerimisega seotud spetsialistidega, aga ka tellija esindajate ja projektijuhiga, samuti võimaluse korral maastikuarhitektidega. Kuna sobiva projektlahenduse kujundamine jätkub koos ehitise kuju määratlemisega, on maksumusplaanija üha enam seotud projekteerija ja tema konsultantidega, lisaks võib-olla ehitustööde korraldaja ning ka teiste võimalike osanikega. Varasematel etappidel on maksumusmudelid konstruktiivelemendi kujul, kuid koos põhiotsuste tegemisega muutuvad need toodangul põhinevateks mudeliteks. Nagu väidetud, peab maksumusplaanimise põhiprintsiip olema üles ehitatud liikumisele üldistelt projektlahenduse eelarvetelt täpsetele kuludele. See toimub mitme sammuga, kus maksumusplaani jaoks pidevalt ja sobivalt kohandatakse eelmisi otsuseid enne uute sammude tegemist. Kuna töö käigus muutub lähteülesanne järjest detailsemaks ja ka projekt ise areneb, saab selgeks see, mis
töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne. (Esimene number näitab konstruktiivelementi, teine töö liiki ) 15. Millised on kaks peamist tunnust, mille alusel ehituskulusid klassifikatsioonisüsteemisdes jaotatakse? (??? Ühikhind ja konstruktiivelementideks jaotus) 1. Konstruktiivelemendi põhised 2. Tööliigi põhised Tunnused: 1. süsteem peab olema eksklusiivne ehk välistav (ükski element ei tohi kuuluda enamasse kui ühte klassi). 2. süsteem peab olema ammendav st. iga element mingist kogumist peab kuuluma ühte klassi. 16. Kuluartikliteks jaotuse põhimõtted: variant 1 · eristada kuluartiklid, millele soovitakse omistada erinevaid hinnalisandeid;
seaduspärasused olla mittetüüpilised. Vaid vähesel arvul organisatsioonidel on võimalus töödelda sellist arvu projekte ja seetõttu ei saa enamik firmasid oma indekseid ka koostada selle metoodika (pakkumisindeks) abil. 64. Kahe ehitise maksumuse võrdlemise põhiprintiibid Kahe kontoriehitise võrdlev näide eeldas, et tegemist on võrreldavate projektidega. Hilisematel eelarvestamisetappidel, kui maksumusplaan on koostatud konstruktiivelemendi kujul, pole täpne projektide sarnasus enam oluline: aluseks on siis välisseinte, akende, uste, põrandate jne. maksumus ruutmeetriile nii raamatukogu kui kontori puhul. Maksumus põrandapinna m2-le erineb siiski oluliselt kui konstruktiivelementidel on erinevad osa- kaalud. Kui on aga tegemist võrreldamatute projektidega, võib saada puuduvat maksumusteavet kas kolleegidelt või viimaseks väljapääsuks on ka avaldatud andmete kasutamine. Seina- / põradapinna suhe 65
lähtudes 4. lepingu kiireks sõlmimiseks läbirääkimistel töövõtjatega On ka teisi kasutusvõimalusi, mis võivad ülla seotud eelarvestamisega uurimisasutustes või ülikoolides, aga ka seoses poliitika ja seadusloomega. Sel juhul vajatakse tavaliselt enam täpsemaid uuringuid ja suuremahulisemat algandmete läbitöötamist. Kogu maksumusteabe kasutamine võib olla jaotatud nelja põhivaldkonda: 1.Maksumuse prognoosimine Need andmed (erinevate hoonetüüpide ruutmeetri maksumus, konstruktiivelemendi ühikmaksumus jm.) saadakse varasemate projektide maksumuse analüüsil. Andmed kohandatakse hinnaindeksiga nüüdismomendile või mingiks ajahetkeks tulevikus (eeldatav pakkumine). Juba lõpetatud projektide maksumusega seotud probleemid on innustanud uurijaid ja praktikuid välja töötama selliseid meetodeid, mis uute projektide maksumuse prognoosimisel arvestaksid ressursside (tööjõud, masinad ja materjalid) hetkemaksumust
määramiselVõimsusparameetrid, tehnoloogia, asukohtKonstr. plaaniline lahendus, tööde loetelu, seadmete loeteluKonstr. tehnol. lahendus, öömahudDetailsed öömahud tööjooniste aluselEelarve nimiHinnangEelarvutusEelarveEelarveHinnangu alusm3 ja m2 hinnadAnaloog-objektid, koondnormid konstruktiivelemendi tasemelÜhikhinnadÜhikhinnad koos paranduskoefitsiendid materjalidel ja töötasulEesmärkHinnata ülesande püstituse reaalsustVõrdlemine firma finantsplaanigaFinantseerimise vormistaminPakkumineTäpsus võrreldes tegelike kuludega %± 25%± 15-20%± 5-7%± 2-3%
jäävad need, kes rahulduvad vähemaga, aga ei suuda elamut tervikuna ülal pidada ega leia endas ka initsiatiivi elamut korras hoida. Aktiivsemate elanike ära kolides võib selline arengustsenaarium käivituda ja seda eelkõige seetõttu, et korteriomanike (elanike) hulgast ei leita neid, kes sooviks ja suudaks elamu käekäigu eest vastutada. 14.1 Meetodid Tehtavate tööde maksumuse määramisel kasutatakse konstruktiivelemendi maksumuse määramise metoodikat. Ühikhinnad sisaldavad ehitamise otsekulusid (tööjõud, materjalid, ehitusmasinad-seadmed), ehitusplatsi ja -firma üldkulusid, mõistlikku kasumit ja käibemaksu (20 %). Projekti raames koostatud maksumushinnang on orienteeriv, st. konkreetse objekti renoveerimiseks tuleb koostatud projektdokumentide alusel korraldada hinnapakkumuste küsimine potentsiaalsetelt ehitustöid tegevatelt ettevõtjatelt.
annaabi.ee 
