(https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 20:00) Laused somaali keeles on tavaliselt järjekorras alus – sihitis – verb. Nimisõnadel on lauses erinevad tonaalsed märgistused numbrite, soo (mees- ja naissugu) ja käänete jaoks. Somaali keel kasutab kolme keskset märgistust: baa, ayaa ja waxa(a), mis tähistavad üldiselt uut informatsiooni või selgelt eristuvat rõhuasetust. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 20:30) Somaali keeles on 22 konsonantfoneemi. Keeles on viis põhilist täishäälikut. Igalühel neist on ees ja taga variatsoon, pikk või lühike versioon, mis annab selgelt 20 täishäälikut.Samuti näitab see kolme tooni: kõrge, madal ja langev. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_language#Morphology 24.10.15 21:30) Arvsõnad ühest kümneni: Nädalapäevad: Eesti Somaali Üks Kow Eesti Somaali Kaks Laba Esmaspäev Isniin Kolm Saddex Teisipäev Talaado
Iga abstraktne foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneeme on igas keeles kindel hulk, nende hääldusvariante ehk allofoone aga lõpmatu hulk. Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemianalüüsi põhiline meetod on minimaalpaarianalüüs. Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: / a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü / ja 17 konsonantfoneemi ( j märgib palataliseeritud foneeme): / p, t, tj, k, f, v, s, sj, s, h, m, n, nj, l, lj, r, j / Minimaalpaare leiduks järgmiste sõnade hulgast: vaar, veer, viir, voor, võõr, väär, vöör. Sõnadel vüür, vuur pole tähendust. Tuleb otsida uus rühm: kiir, küür, kuur, koor, kõõr 'ehispaelast rõivaäär', kaar, käär. Siin on tähenduseta sõnadeks keer (küll on olemas keerd), köör
kolmandas vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena ja ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis nendib Hint, et väited eesti keele erilisest helilisusest ja kõlavusest ei ole tuulest võetud. Eesti konsonantide süsteemi iseärasuseks on ka s puudumine eesti rahvakeeles. Sellest hoolimata väidab Hint, et eesti keele konsonantide süsteemi ei saa vaeseks pidada: kokku 17 konsonantfoneemi on üsna keskmine. See Lääne-Euroopa keeltes vähem tavaline nähtus võimaldab eesti keeles kaashäälikute palatalisatsiooni. Palatalisatsioon on tekkinud eesti keelde enda sisemise arengu tulemusena. Eesti keele häälikusüsteemi kõige iseäralikumaks omaduseks nimetab Hint kvantiteedisüsteemi, häälikute erinevate kestusastmete e väldete kasutamist sõnades, eriti sama sõna eri vormide moodustamisel ja lahushoidmisel. See on nähtus, mis on saanud rahvusvaheliselt
· Farüngaalid = neeluhäälikud · Nasaalid = ninahäälikud: n, m, · Oraalid = suuhäälikud (uvulaarid, velaarid, palataalid, alveolaarid, dentaalid) 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Näited. · Helilised: m, n, l, l´, r, , j, v · Helitud: k, p, t, s, h, f, s, t´ 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. 2) Saab küll rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest, kuid need on tegelikult nõrgad ainult sõna lõpus või lühikestena helilises ümbruses, nii et nad on pigem tugevate allofoonid. 3) Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 4) Probleem võõrtähtedega s ja z. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduks s ja z
somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n. 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid häälekurrud võnguvad - : /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest) 2) võõrtähed s ja z (nt ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z) 3) palatalisatsioon 4) frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 27. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? On nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad
alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! · Helilised konsonanded häälekurrud võnguvad: l l´ r m n j v · Helitud konsonanded häälekurrud ei võngu: k p t t´ s s h f 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? · 17 konsonantfoneemi: k t t´ p s h f v m n r l l´ j s · Probleemid: Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. Võõrtähed s ja z : s õigekiri on samasugune nagu sulghäälikutel. Z esineb s lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beez, drazee, loozi, sarzi. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja s
5) hambad: dentaalsed 6) kõva suulagi: palataalsed: j, s 7) kõri: larüngaalsed: h 8) hambasombud + keeletipp: alveolaarsed / apikaalsed: r Häälikute liigitus fonatsiooni järgi 1) helilised (õhuvool paneb häälepaelad kiires tempos avanema ja sulguma): vokaalid + b, d, g, j, v, m, n, , r, l, 2) helitud (häälepaelad ei avane ega sulgu, vaid on kogu aeg kas lahti või kinni): k, t, , p, s, , s, h, f. [Hindi järgi on g,b,d helitud] Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi: /k, p, t, - s, , s - h - f - v, j - m, n, - r, l, /. Neist s ja f loetakse võõrfoneemideks. Konsonandid võivad moodustada geminaatkonsonante (silbipiiriga poolitatud topeltkonsonant: kammid, dusi) ja konsonantühendeid (2-5 laadilt erinevat konsonanti). Fonoloogilised probleemid - Sulghäälikute, f'i ja s ortograafia on erinev teiste konsonantide omast. Sulghäälikute puhul võimaldab ortograafia märkida välteerinevusi täpsemalt kui teiste konsonantide üks täht: kabi-
annaabi.ee 
