3)Leiti lähemalt tulusamaid ettevõtmisi. Leiti väärikaid tegevusi: Kreko Pürenee poolsaarel ja Balti riigid, sest puudus riik ja tugevad vastased. Ristisõja tulemused või tagajärjed: 1)Eesmärk jäi saavutamata. Pühamaa ja Jeruusalemm jäid moslemite valdustesse. Ida ja Lääne kirik ei ühinenud. 2)Ristisõjas oli vastamisi 3 tsivilisatsiooni. Moslemi ühiskond, Lääne tsivilisatsioon. 3)Islami maailm hakkas konsolideeruma. 4)Kõige rohkem võitsid Itaalia kaubariigid, hakkas Itaalia õitseaeg. 5)Euroopas kasvas usuvaimustus käsikäes usu sallimatusega. Hakati juute vihkama, sest nad olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep. Ka tänapäeval neid vihatakse, sest nad on targad noh. Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus. *Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid.
6 Turunduse olemus ja kampaaniad kriisi ajal 2 TURUNDUSKAMPAANIAD KRIISI AJAL Nagu eelnevast peatükist nähtub, on turunduse juhtimise keskseks küsimuseks analüüs ja planeerimine, mis omakorda on tihedas seoses ettevõtte ressurssidega. Majanduslanguse korral on ettevõtted sunnitud kulusid vähendam aja konsolideeruma. Selline käitumine turunduse osas, on aga väär, kuna just kriisi ajal on oluline innovaatilisus ning strateegiline ülevõtmine. Ettevõtted, kes tõmbavad turunduse kulusid kriisi ajal koomale on sama hästi kui surmale määratud. Selle parimaks tõestuseks on uuringufirma Millward Brown analüüs eelmise majanduslanguse ajal, mis leidis, et kõige rohkem kannatasid need, kes vähendasid oma turunduskulutusi, võrreldes konkurentidega (langes kommunikatsiooni turuosa ehk share of voice)
19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab
Sätestati, et NSV Liidu normatiivaktid kehtivad Eestis, kui ENSV Ülemnõukogu Presiidium nad registreerib. 4. maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks 5. eraomandit tunnustatakse, see on võrdne teiste omandivormidega 6. tunnustati õigussüsteemi lahutamatu osana NSV Liidu poolt ratifitseeritud inimõiguste pakte 7. tagati on konstitutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse 8. Ülemnõukogu kutsus kõiki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, konsolideeruma demokraatliku ja sotsialistliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks. Teatas, et Eestimaa rahvas ei nõustu tulevikus ühegi seadusega, mis on diskrimineeriv mistahes teise ENSV-s elava rahvuse esindajaile 3) 30. märtsil 1990. a. : ÜN otsus Eesti riiklikust staatusest. Põhisisu: 1. Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi eksistentsi de jure, et Eesti on tänaseni okupeeritud; 2
1710. aasta kapitulatsioonid annavad aadlile võimaluse kujundada oma Landesstaat. Kiiresti haaratakse kõikvõimalikud võtmepositsioonid. Baltisakslased on omavahel vaidluses selle üle, miks kohapeal on ühtedel nii suur õigus. Debatt toimus 1850-ndatel ja 60-ndatel. Kõige esimeseks asjaks oli see, kuidas muuta Rootsi riigi ,,kuritegu" e reduktsioon tagasipöörduvaks ehk restitutsiooniks. Selge protsess 18. sajandi teisel veerandil aadelkond hakkab uuesti konsolideeruma. Keskseks küsimuseks saab välja selgitada nende inimeste (perekondade) ring, kel pn õigus olla ühe või teise rüütelkonna liige. Eelkõige oli küsimuseks see, kellele aadliprivileegid laienevad ja kellele neid laiendada ei saa. Oluline luua loend nendest, kes kuuluvad ühte või teise rüütelkonda, kel on õigus maaomandile, õigus seisuslike omavalitsuste töös osaleda. Loendi eeskujuks saab Peeter I aegne rangide(?) tabel, mis oli kopeeritud Rootsist. Oli
Kaadrirevolutsioon ei puudutanud vaid keskust, laienes ka üle terve NL-i. Uuendati ka pea 40% NLKP KK koosseisust. Eakat kaadrit oligi vaja välja vahetada, et suuremaid või väiksemaid uuendusi ellu rakendada. On selge, et tegelikult üsna suur inimeste välja vahetamine ka paljudele ei meeldinud ja pole kahtlust selles, et ka Kremli võimuladvikus olid tollal olemas inimesed, kellele selline mastaapne kaadrivahetus ei meeldinud. Konservatiivne pool hakkas kohe konsolideeruma, esialgu ei omanud jõudu midagi teha, aga alge oli olemas. Hiljem selgemalt tuleb välja. ◦ 1985 sept- Nikolai Rõžkov MN esimeheks, oli edukas majandusmees, üks olulisemaid figuure Gorba algusajal Poliitiline reform (1988-1989) – kui Gorba võimule tuli, siis esialgselt ei mõelnud üldse, et hakkab NL pol elu sisulisema poole pealt muutma. Kaadrivahetus on üks asi, aga põhimõttelised muutused teised
annaabi.ee 
