o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19. saj lõpp kuni 1950 ,,Areng ja valikd" o Kõrghooned, sadamad ja hüdroelektrijaamad nõudsid uut taset o Pinnasemehaanika kui teadus 1925 konsolidatsiooniteooria sünd o 1929 raamat ,,Insenergoilogie" K.A.Redlich K.V. Terzaghi R.Krampe o Areng kahes erinevas suunas koos(geotehnika) või kaks eraldi teadust (omavahelised shted eerulised, kaks eri keelt) III etapp 1950 kuni tänapäev ,,Keskkonna probleemid" o Keskkonna geoloogia ja geotehnika Teadused, mis peale kirjeldamise ja hirmutamise võimaldavad anda laehndusi ning prognoose 3. Pisa torni kaldumise põhjused. Soovitatavad vastumeetmed
suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu.
Kvartsi mahumass 2660- terastikulisest koostisest. Kuna pinnase poorid ei ole ühtlase läbimõõduga, võib pinnase mehaanilisi omadusi. Terzaghi - efektiiv- ja neutraalpingete 2670, savimineraalidel 2700-2850 kg/m3. Juhul kui pinnases leidub teisi vesi sellises torus tõusta ainult esimese laienduseni. Teatud kõrguseni üle kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria. ISSMGE - alates 1992 aastast on mineraale või orgaanikat, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt. veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud, selle peal asub ühingu liige ka Eesti. Selleks puistatkse uuritava pinnase proov peene kaelaga anumasse ja see tsoon, kus poorid on osaliselt täitunud. Tavaliselt on savi kapillaarsus kuni 8 m, ***1.1
Sügavuse juures B-3B kihi paksus 0,4 0,6 B kihi pindadel. Suurus arvutatakse tavalise · Keerd penetreerimine WST Sügavamate kihtide korral kihi paksus ~B summeerimismeetodiga Kiirus arvutatakse · Pressiomeeterkatse PMT 2. Arvutatakse elementaarkihtide eralduspindadel ühemõõtmelise konsolidatsiooniteooria abil · Tiivikkatse FVT vundamendi koormusest põhjustatud tihendav Vajum ajahetkeks t s =U*s, kus s on lõplik vajum · Koormusplaatkatse PLT t · Dilatomeetri katse vertikaalpinge ja U konsolidatsiooniaste. C pinnase
4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7. Pinnasekihtide omadused: deformatsioonimoodulid E, kompressiooniindeksid cc/1+e, ületihenemisastmed OCR, efektiivmahukaalud γ′. 4.7.1 Vajumite ajaline kulgemine Savipinnase aeglasest tihenemisest tingitud ajas kulgeva vajumi prognoosimiseks kasutatakse teatavasti konsolidatsiooniteooriat. Pinnasemehaanika kursuses vaadeldud ühemõõtmelise konsolidatsiooniteooria on kasutatav juhul kui savikihi paksus võrreldes vundamendi mõõtmetega on õhuke – alla poole vundamendi väiksemast mõõtmest. Paksemate kihtide korral annab ühemõõtmeline teooria tegelikust väiksema kiirusega vajumise. Suhteliselt paksu konsolideeruva kihi korral võib kompaktse vundamendi 31 (sõõrvundament raadiusega a) vajumi ajalise kulgemise - vajumi st hetkeks t arvutada seosega s t st = t50 + t 2
14) m v kus m, ja C on katsest määratavad tegurid jäikusparameetrid. Seni esitatud näitajad iseloomustavad pinnase kokkusurutavust arvestamata tihenemise kiirust. Kompressioonikatsel on võimalik määrata ka pinnase tihenemise kiirust iseloomustavad parameetrid. Nende määramine põhineb ühemõõtmelise konsolidatsiooni teoorial. 4.1.2 Konsolidatsiooniteooria Pinnase tihenemise kiirus kompressiooniteimil võib olla väga erinev. Kui liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi tunde. Joonisel 4.12 on toodud iseloomulikud sõltuvused = f(t). Aeg 0 200 40 0 600 80 0 1000 0 ,0 0 ,2
3. Koormused vundamentidele 4. Talla ja maapinna kõrgusmärgid 5. Uuringupunktide koordinaadid 6. Pinnasekihtide kõrgusmärgid uuringupunktides 7. Pinnasekihtide omadused: deformatsioonimoodulid E, kompressiooniindeksid cc/1+e, ületihenemisastmed OCR, efektiivmahukaalud . Vajumite ajaline kulgemine Savipinnase aeglasest tihenemisest tingitud ajas kulgeva vajumi prognoosimiseks kasutatakse teatavasti konsolidatsiooniteooriat. Pinnasemehaanika kursuses vaadeldud ühemõõtmelise konsolidatsiooniteooria on kasutatav juhul, kui savikihi paksus võrreldes vundamendi mõõtmetega on õhuke alla poole vundamendi väiksemast mõõtmest. Paksemate kihtide korral annab ühemõõtmeline teooria vajumise tegelikust väiksema kiiruse. Suhteliselt paksu konsolideeruva kihi korral võib kompaktse vundamendi (sõõrvundament raadiusega a) vajumi ajalise kulgemise - vajumi sthetkeks t arvutada seosega 41 42
nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu.
4 uuringud näitasid, et pinnas ei ole lihtsalt osakeste kooslus, vaid süsteem. Mehaanilised omadused sõltuvad suuresti sedimentatsiooni käigus tekkinud osakeste vahelistest sidemetest. Nende sidemete rikkumine pinnasproovi võtmisel ja teimimisel moonutab oluliselt pinnase mehaanilisi omadusi. Koos K.Terzaghi poolt formuleeritud klassikalise pinnasemehaanika nurgakiviks olev efektiiv- ja neutraalpingete kontseptsioon ja konsolidatsiooniteooria moodustasid just selle "tsemendi", millega sai ühendada senised teadmised uueks teadusharuks pinnasemehaanikaks. K. Terzaghi raamatu "Erdbaumechanik auf bodenphysikalisher Grundlage" ilmumist 1925 aastal loetakse klassikalise pinnasemehaanika alguseks. 1936 aastal toimunud I Rahvusvahelise Pinnasemehaanika ja Vundamendiehituse Ühingu (International Society for Soil Mechanics and Foundation Engineering ISSMFE) konverents pani aluse ala edasisele intensiivsele arengule.
annaabi.ee 
