.raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayayayaa. Absolutism asendus Konsitutsiooniline monarhia(valitsejal pole piiramatut võimu, põhiseadus piirab tema võimu, tema võimu piirab ka parlament). Konst. Monarhia ..kuulutati välja ka vabariik(riigipea võim on valitav mitte päritav, ja riigipea võim pole ka eluaegne..ettenähtud teatud periood). Absol. Kadus paljudes euroopa riikides..see asendati enamasti siiski konst. Monarhiaga. Seisuslik kord, revol. Ajal seisused ja privileegid kaotati. Kehtestati kõigi kodanike võrdus seaduse ees, kehtestati maksude tasumised.
Need ümberkorraldused kergendasid kõigi elu paljuski, terve Prantsusmaa rahvas oli võrdne, neil olid kõigil võrdsed võimalused ja õigused. Nende elu oli tänu Bastille kindluse vallutamisele ja kuningavõimu nõrgenemisele muutunud nende jaoks sobilikuks ja paremaks, kui ta oli seda enne. Prantsuse riigi jaoks võib kõige suurimaks ümberkorralduseks pidada 1791.aasta augustis Asutatavas Kogus vastu võetud põhiseadus. Tänu sellele põhiseadusele sai Prantsusmaast piiratud ehk konsitutsiooniline monarhiaga riik. Põhiseadus oli sätestanud võimude lahususe, milles kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtunikule kohtuvõim. Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsioon arenes üha enam ning lõpuks suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22
suuri sõjalisi kulutusi, samas kui USA'l ja Inglismaal olid need minimaalsed. Saksamaal ja USA's toimus kiire majanduse areng, Inglismaal oli majandus stabiilne ja Prantsusmaa majandus langes. Saksamaal ja USA'l oli uus tehnika, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal hakkas see vananema. 11. Võrrelge nende maade sisepoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused Prantsusmaa ja USA olid vabariigid, Saksamaa oli keisririik ja Inglismaal oli konsitutsiooniline monrhia. USA's ja Inglismaal oli kaheparteisüsteem. Kõigis neljas tekkisid ametiühingud. Põhiliselt toimus kiire linnastumine USA's kuid seda oli ka teistes maades. Samuti kujunesid USA's monopolid, mida teistes maades eriti ei olnud. Saksa- ja Prantsusmaal viid läbi sotsiaalseid reforme. 12. Võrrelge nende maade välispoliitikat 19.sajandi II poolel: erinevused ja sarnasused USA'l ja Inglismaal olid väiksed sõjalised kulutused, samas, kui Prantsusmaa ja
radikaalid olid kompromissitud, kritiseerisid baltisakslasi ja kirikut (häiris sellega Hurta) [Hurt alustab mõõdukana, jõuab radikaalide hulka] Jakobsonile etteheidetud, et tugines vene tsaarile - valmistas ette tulevat venestamist - kuid ta mõtles praktiliselt, see majanduslikult kasulikum. Prantsusmaa võttis endale Savoia ja Nizza. 8-) tsssiiiisas kraist. enter_text_here_ Piedmonte kuningast saab Itaalia kuningaks konsitutsiooniline monarhia samal ajal Austria ja Preisi vahel sõda, kumb saab liidriks. 1871 jõudis Itaalia ühendamine (peale Prantsuse-Preisi sõda) (kuningriik 1861) välispoliitilised tegurid väga olulised. Lugemisoskus 8-) oli kuskil täitsa olemas, oluline, et võtta omaks ideed. Eesti rahvusliku liikumise eeldused: vt vih. 1917 võeti omaks oma riigi ideed alles!!!! mitte varem palvekirjade liikumisega algab eesti rahvuslik liikumine
Sotsiaalkindlustuse ministeerium Kommunaalmajanduse Haridusministeerium kuni 1966 Jt ENSV Ministrite Nõukogu Ülesanded Liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine üleliiduliste ja kohaliku parteibüroo direktiivide ja suuniste alusel Aruandlus NSV Liidu MN-le, EKP KK-le, ENSV ÜNP-le ja ÜN-le Kohalike haldusorganite töö suunamine ja kontollimine Valitsusorganid ENSV-s MN = konsitutsiooniline valitsemisorgan (liikmed kogu valitsuse koosseis + valitsusasutuste juhid) RKN/MN Büroo/Presiidium 1943-1989 (1977. aastani konstitusiooniväline organ) = kabinet (liikmed MN esimees ja asetäitjad) MN Presiidiumi operatiivkomisjon 1984-1989 ENSV/EV valitsus 1990-1991 Kohalik haldus Parteihaldus Riigihaldus Maakondade Maakondade Rajoonide Rajoonide
Nõudsid eestile poliitilist autonoomsust ja lihtrahvale maa müüki. 27. nov kutsus tõnn tartus kokku rahva asemiku koosoleku. Enemik revulutsioonilisi saadikuid pidasid koosolekut tartu ülikooli aulas. Eesmärgid- demokraatlike vabaduste kehtestamine. Mõisnike privileegide kaotamine. Emakeelne haridus. Omavalitsused. Maa jagamine rahvale. Nim radikaalideks ja pooldajad tööliste hulgas. 2. mõõdukas vähemus pidas koosolekut. ,,bürgermusse" saalis. Eesmärgiks konsitutsiooniline parlament ja monarhia, demo valimised, rahvuslik autonoomia. Detsembris kuulutati välja sõja seisukord. Ringi liikusid relvastatud talupojad ja töölised kes rüüstasid ja põletasid mõisasid. Kujunes stihiline talurahva sõda. (organiseerimata). Valitsus alustas ülestõusu mahasurumist moskvast. Eestis hakkasid tegutsema karistus salgad, kes hukkasid kohtuta sadu inimesi. Keelati ajalehtede ilmumine ja inimeste kogunemised. Tegemist oli esimese demokraatlike püüetega revulutsiooniga.
Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte o osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi o Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Parlamentaarne Presidentaalne Konsitutsiooniline Absoluutne vabariik vabariik monarhia monarhia Rajaneb parlamendi Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on võimu valitsuse juht ja piiratud ainuvalitseja, kellele ülimuslikkusel. enamasti kodanike põhiseadusega ja tal kuulub nii Riigipeal poolt otse valitud. on pigem seadusandlik, esindusfunktsioon. Valitsus esindusfunktsioon. täidesaatev kui ka