Märtsis toimusid rahval kokkupõrked armeega paljudes Saksa riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa riikide valitsused ning Saksa Liidu üldkogu püüdsid kiiresti järelandmisi teha. Kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, soostuti ühtse Saksa parlamendi kokkukutsumisega. Enamikus riikides määrati valitsusse liberaalsemate vaadetega ministrid ning lubati välja töötada rahvale meelepärane konsitutsioon. 11) Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks? Otto von Bismarck sai Preisi valitsusjuhiks 1860.aastate algul. Siis sai alguse uus Preisimaa tõus. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda ei vaimustanud eriti Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina
zirondiinid, vasakpoolseteks montanjaarid. esialgu kuulusid mõlemad Jakobiinide klubisse kuid pärast lõhenemist 1792 jõid klubisse vaid montenjaarid. valdav osa konvendist ei kuulunud siiski kuhugi ja jä erapooletuks. (jakobiinide diktatuur). avastati et zirondiind on valitsemises muutunud kasutuks ning 1793 otsustati luua erakorraline võimuorgan kus eesotsas olid jakobiinid. rahvast kaasa haarates viidi suhteliselt kiiresti läbi erinevaid reforme. võeti vastu ka uus konsitutsioon. parlamendi roll läks seadusandlikule korpusele.rahvapääste komitee diktatuur koosnes 12 inimesest kus juhtiv roll oli robespierrel. kontrrevolutsiooni ärahoidmiseks loodi Ühiskondliku julgeoleku komitee. ajendatuna marat tapmisest läksid jakobiinid üle terrorile. kus hakati hukkama vähegi kahtlaseid inimesi, kohtumõistmine nende puhul jäi ära.ohvrite arvuks pakutakse 35-40 tuhat inimest. (termitoorlik konvent ja direktoorium). prantsusmaa hakkas saavutama sõjalisi võite
üle, KOV organites kollegiaalsuse printsiibile monokraatsuse printsiibi eelistamine ja täitevorgani, eelkõige selle juhi positsiooni tugevdamine esinduskogu volituste arvel. Venemaa- 89 föderatsiooni subjektist koosnev liitriik: 21 vabariiki, 8 kraid, 47 oblastit, 2 föderatiivse tähtsusega linna- peterburi ja moskva, 1 autonoomne oblast ja 6 autonoomset ringkonda - kõigil föderatsiooni subjektidel oma seadusandlikud ja täitevorganid - vabariikidel on oma president ja konsitutsioon - ülejäänutel on oma põhimäärus ja oma administratsiooni juhid ehk kubernerid - õiguspädevus on 2-tasandiline: Vene Föderatsiooni õiguspädevus ja selle ning selle subjekti ühine õiguspädevus, kusjuures riigiorganite moodustamine ja KOV organite süsteemi kehtestamine kuulub ühise õiguspädevuse alla. Subjektid on võrdsed - föderaalseaduse alusel teostatakse KOVi kogul territooriumil nii linna-asulatest, maa-asulates,
Kasut ära olukorda, et sellel ajal on Saksamaal võimul sots-dem Sakslaste kohalolek sakslaste pol süst hisp vormistatakse selle kaudu , et saksa sots-dem hakkavad abistama hispaania sots-dem partei taastamist. Provintsidesse moodustatakse saksa sots-dem esindused, tuuakse sisse saks annõunike , kes aitavad seda üles töötada. Kuninga eestvedamisel hakati ka üles töötama parempoolset tiiba USA eeskujul . Franco parteist moodustab parempoole -> tp rahvapartei ( vms) .78 konsitutsioon valmib ja on v sarnane saksa konstitutsioonile. Tugev peaminister, kes selgelt kontrollib parlamenti , kuid samas näeb see ette ka tugevalt väljatöötatud parteidesüs. Teineteise tasakaalustamine. Oluliseks ka 1981 viimane riigipöördekatse kus Antonio Molina`se riigipööre , tugevneb kuninga positsioon. Hisp ülesehit jõuliselt lööb kaasa USA , Ger, Falangi partei , kuningakoda ja sots partei Saksa sotsdem eeskujul sotspartei on olnud franco-järgse hispaania peamine võimupartei .
Endine peaminister nimetas uue peaministri moodustas kabineti, jõudis septsi nädal aega valitseda Tallinnas, aga Eesti oli nõrk ja punaarmee tugev. Murdsid Narva juures läbi vallutasid Eesti uuesti. 22. Sept oli Tallinna vallutamine taasokupeerimine. Seejärel jõuti kogu Eesti territooriumile. · ENSV 1949 märtsi küüditamine u 25 000 eesti inimest küüditati Siberisse. 1949 muudeti konsitutsioon, 1978 uus konstitutsioon, Breznevi konstitutsioon. Selle koopia. · 1978 19.sept, EKP (Eesti Kommunistlik Partei) võttis vastu salajase vene keele õpetamise. · 40-kiri noorsoo rahutused esimene peale metsavendlust, uus vastuhakk sovietlikule korrale. See ei jõudnud kuhugi, suhteliselt stiihilised. Sovieti liit oli liiga tugev. · Taasiseseisvumise perioodi algus 23
keskvalitsuse loomisel, etendas 1787. aasta konsitutsioonikonvendis nii tähtsat osa, et ajaloolased kutsuvad teda tihtipeale põhiseaduse isaks. Tema arvates sõltus valitsuse efektiivsus rahva silmis sellest, kuivõrd suudeti arendada tugevat emotsionaalset ustavust riigi põhilisele seadusele. 3.2.5. A. Hamilton- Vastandus palju Jeffersonile. Oli üks kolmest föderalistide esseede kirjutajatest ning ta nägi suurt vaeva, et suruda konsitutsioon ratifitseerimisse. Riigi- ja Varaosakonna sekretär koos Th. Jeffersoniga. Ta kartis anarhiat ja mõtles selles suunas, et oleks tagatud kord. Ta tahtis Jeffersoni ,,organisatsioonist"(selle all mõeldakse riiki/ valitsust) veel tõhusamat luua. 3.3. Põhiseaduse allikad 3.3.1. Briti konstitutsiooniline pärand- see oli kirjas kolmes pikaajaliste traditsioonidega õiguslikus institutsioonis: hartades, tavaõiguses ja mitmes olulises seaduses.