Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid. Mügarbakter-rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Steriilimine- konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril. Pastöörimine-kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90°C. Baktertoksiin-väga tugeva toimega mürgised olendid. Botuliin-kõige mürgisem baktertoksiin, botulismitekitaja bakteri mürk. Antibiootikum-aine, mis pidurdab bakteri elutegevust või surmab neid. Penitsilliin-esimene antibiootikum. Algloomad-üherakulised organismid, elutegevus toimub ühes rakus. Tsüst-algloomad elavad sellena üle ebasoodsad keskkonnatingimused
Toimub sümbioos e. Vastastikune kasulik kooselu. Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid kasutatakse ka toiduainete valmistamiseks(piimhappebakterite abil), ravimitööstustes, põllumajanduses, energeetikas, sõjalistel eesmärkidel. Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist, siutsutamist, steriliseerimist ja pastöriseerimist. Steriliseerimine on konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril(kuni 120oC). Steriliseerimisel hävivad bakterirakud ja nende spoorid täielikult. Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana), vajalikud bakterid(elavad seedekulglas, lõhustavad toitaineid ja sünteesivad vitamiine),
kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90°C
organismikloon - ühest isendist pärinevad geneetiliselt identsed organismid, mis tekivad kas vegetatiivsel paljunemisel või paljundamisel osmoregulatsioon - kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine osmoretseptorid - rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse konsentratsiooni suhtes osteoporoos - luukoe hõrenemine palavik - kehatemperatuuri tõus mikroobse või viirusinfektsiooni ajal üle normaalse kõikumispiiri pastöriseerimine - toiduainete konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90C patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit piirdenärvisüsteem - närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega Polümeraasne ahelreaktsioon - meetod kindlast DNA lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel
elutegevuse jääkide lagundajad. Nt aeroobsed bakterid lagundavad taimelehti, surnud organisme jpm. Hoopis erilisel viisil rikastavad lämmastikuühenditega mulda mügarbatkerid, kes elavad liblikõieliste taimede (hernes,uba) ja leppade juurte, seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. . Pastöörimine vedelike kuumutamine paarkümmend sekundit temperatuuril 70-90 kraadi. Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi.
inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavaid baktereid bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega mügarbakterid – elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele kättesaadavaks steriilimine – toiduaine konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril pastöörimine – vedelike kuumutamine 70-90 kraadi juures paarkümend sekundit baktertoksiin – tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme antibiootikum – aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmab neid Kirjelda, kuidas osalevad bakterid aineringes. Nad lagundavad surnud organisme ja nende elutegevuse jääke Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada? jogurtit, äädikat
Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes. Päristuumne rakk (eukarüootne) - rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Partenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust. Passiivne transport - ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks täiendavat energiat ei vajata. Näiteks osmoos ja difusioon. Pastöriseerimine (pastöörimine) - toiduainete (piima, mahla, õlle) konservimine lühiajalise kerge kuumutamisega temperatuuril 60-90 °C (harva kuni 115 °C). Patogeen - väliskeskkonnast organismi tunginud haigusetekitaja, tavaliselt viirus, mikroob või parasiit. Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel. Peremeesrakk - kindel rakutüüp, mida viirus on võimeline nakatama, ja milles toimub uute viirusosakeste moodustumine. pH - ühikud, millega mõõdetakse keskkonna happelisust. (Inimese veres peab olema 7,4).
Steriilimine * Temperatuuril kuni 120 °C, kõrgel rõhul, * Hävivad täielikult bakterirakud ja ka nende spoorid, * Steriilitud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, * Kasutatakse nt liha-, kalakonservide valmistamisel. Pastöörimine * Temperatuuril 70-90 °C, * Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad, * Kasutatakse toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks, pikema aja pärast toit rikneb, * Kasutatakse nt piimatoodete säilitamiseks. Huvitav Konservimine ja pastöörimine leiutati Prantsusmaal Prantsuse armee pani 17. saj lõpus välja auhinna sellele, kes leiab viisi, kuidas säilitada pikemat aega armeele toiduaineid. Nicolas Appert leiutas konservimise, mis võeti esmakordselt kasutusele Prantsusmaal 1806. aastal, et varustada Napoleoni armeed. Konservimisel toit kõigepealt kuumutatakse kõrgel temperatuuril ning seejärel suletakse õhukindlalt pakendisse, et takistada bakterite juurdepääsu toidule.
annaabi.ee 
