5) kantaat "Päikesele" (1913.a. Estonia teatrimaja avamiseks) 6) Soolo -( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator -Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. -1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. -1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! -Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. -Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. "Koit", "Kiigelaul", "Põlismetsa järv" jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit "Lembitu"; 4) Sümfooniline pilt "Jaaniöö" NB
Eduard Tubin Oli pikka aega Vanemuises dirigent. II MS ajal emigreerus Rootsi. Tähtsamad teosed „Eesti esimene ballett“, „Kratt“ MK „Kratt“ Maksamereliste tants Tubina loomingust kõige tuntuma osa moodustavad 10 sümfooniat, mis tänu sellele, et Neeme Järvi on need plaadistanud on saavutanud ülemailmse kuulsuse. Muusika Eesti Vabariigis 1918 1919 asutati kõrgemad muusikakoolid Tallinnas ja Tartus. 1983 nimetati Tallinna oma konservatooriumiks. Tallinna kõrgema muusikakooli asutaja ja esimene direktor oli Mihkel Lüdig 1921 rajati koorilaulu ja pillimängu edasiarendamiseks Eesti Lauljate Liit. Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht. Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht
· * Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas ( 1880- 1958) Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. · 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : · Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. " Koit", "Kiigelaul", " Põlismetsa järv" jt; · Avamäng fantaasia nr.1 ( 1906 Vanemuise avamiseks) ; · Süit " Lembitu"; · Sümfooniline pilt " Jaaniöö" NB
Pjotr Tsaikovski (1840-1839) · Looming: o on psüholoogilise eluga, sageli higne valust, o kaunilt voolavad meloodiad o lüürilised teosed o loomingut mõjutas sügavalt tema isiklik elu oli homoseksuaal, varjas seda terve elu · elulugu o oli moskva konservatooriumi professor hiljem nimetati Tsaikovski nimelises konservatooriumiks o elus olid rahalised probleemid hiljem aitas teda üks noor daam rahaliselt, kuna ta armastas tema loomingut, kuigi nad kunagi ei kohtunud. o 1837 suvitas ta oma vennaga haapsalus Siin kirjutas ta ka oma esimest ooperit. Talle meeldis Haapsalu päikese loojang ja meri Selle mälestuseks kirjutas ta klaveri palade tsükki ,,Mälestusi
· Soolo ( Metsateel jt ) ja koorilaulud ( Mu süda, Palumine jt) 14. M.Lüdigi tähtsus eesti muusikas: Tallinna muusikaelu organisaator · Pärast Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. · 1918.a. Tallinna tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. · 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest ( NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) · Temast sai kooli 1. direktor! · Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. · Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. 15. M.Saare tähtsus eesti muusikas ja tuntumad laulud: Tähtsus: Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada
hommik” , “ Armukese ootel”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator. Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. 1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras. Looming : 1) Populaarsem osa koorilauludel, mitmed kuuluvad meie kooriklassikasse. “Koit”, “Kiigelaul”, “Põlismetsa järv” jt; 2) Avamäng - fantaasia nr.l (1906 Vanemuise avamiseks); 3) Süit “Lembitu”; 4) Sümfooniline pilt “Jaaniöö” NB! Sümfoonilised teosed võrreldes Kapi ja
kohati dramaatilised - Mul lapsepõlves rääkis (tekst C.R.Jakobson) Karged looduslüürilised laulud V.Ridala tekstidele Talvine õhtu, Kevade tunne. Rahvalaulust eriti ei huvitu. Soololaul Üksainus kord (siiani populaarne, varasem). Noorpõlve laulude hulka kuulub tuntud koorilaul Lahkumislaul. MIHKEL LÜDIG (1880-1958) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Jäi Peterburi, Tallinnasse 1918. 1919 vastasutatud Tallinna Kõrgema Muusikakooli (1923 nimetati ümber Tallinna Konservatooriumiks, hiljem Eesti Muusikaakdeemiaks, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor pianist Peep Lassmann) direktor. Teoste paremik koorilaulud enamasti (loodus)lüürilised, lihtsad, laulev meloodia, klassikaline helikeel Koit (laulupidude avalaul, lauldakse tule süütamise ajal), Mets, Põlismetsa järv. Orkestrile lõi lihtsakoelisi teoseid (sümf. pilt Jaaniöö). 9 ARTUR KAPP (1878-1952)
rokkmuusikale, kui viimase sajandi kultuurimuutusi jälgida. Kõigi nende muutustega kaasnesid ka noorte käitumismallide teisenemised. See seaduspärasus kehtis ka džässist tingitud muutuste puhul Eestis. Kahtlemata aitas džässmuusika arengule oluliselt kaasa muusikaharidussüsteemi kiire areng – 1919. aastal alustasid tööd kõrgemad muusikakoolid nii Tartus kui Tallinnas (viimane nime- tati 1923. aastal ümber Tallinna Konservatooriumiks). Soodustav tegur oli ka juba mitme- kümne aasta pikkune puhkpilliorkestrite kogemus. O. Kasemaa andmeil tegutses 1910. aastal Tallinnas 13 puhkpilliorkestrit (Kasemaa 1983: 69). Seoses I maailmasõjaga lõpetas enamik neist küll tegevuse, kuid mänguoskus ja suur osa mehi jäid alles – see oli soodne pinnas uute orkestrite tekkimiseks. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal hoogustus ka
annaabi.ee 
