Anselm oma kuulsa fraasiga „usk, mis otsib mõistmist”. Siin oli esikohal usk, mitte mõtlemine. Skolastika aga püüdis mõistust ja usku omavahel lepitada ning asetas suuremat rõhku just mõistmisele, ratsionaalsele tunnetusele ja maailma paremale tundmaõppimisele. Enamik 13. sajandi kuulsamatest skolastikutest olid siiski mungaseisusest, frantsisklased või dominiiklased. Seega ei olnud skolastika vastuolus munkluse kui sellisega, vaid selle konservatiivsemate suundadega. Frantsisklased ja dominiiklased tegutsesid peamiselt linnades ning oskasid selle kiiresti muutuva keskkonnaga hästi arvestada. Seevastu paljud vanad vaimulikud ordud ei suutnud 12.– 13. sajandil toimunud arenguga nii kiiresti kohaneda. Skolastikal oli algul palju vaenlasi just tsistertslaste seas. 8. Vaatle maali Aquino Thomasest ja teksti abil "A.T. triumf " leia maalil kujutatud tegelased. Keskel troonib filosoofia, hoides teksti „Kogu tarkus tuleb Jumalalt, üksnes targad
nö "võimuinstitutsioone" • Võim on anonüümne, pole subjekti • Inimene ise kontrollib ennast • Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) • Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on iisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). • Ühiskonna kihistumine Bourdie järgi : Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus Normaalolukorras • Kapitalismi tekkimine "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket.
Valimised toimusid nii, et kõigepealt valiti valimiskogu, kes siis omakoda valisid omaseast uued valijad 9 The Cambridge History of Russia, Volume III The Twentieth Century. lk 84 7 kes alles siis valisid Duuma saadikud. Valimissüsteem küll eelistas siiski rikkamat klassi kellel oli võimalust neist erinevatest valimisvoorudest osa võtta. Rikkam klass oli tavaliselt ka palju konservatiivsemate vaadetega ja kaldus tsaari paljudes tema otsustes toetama. Seega oli tsaari autokraatlik võim põhiseaduse ebademokraatlike sätestuste poolest kaitstud.10 Nüüd räägiksin põgusalt ka neljast revolutsioonieelsest Riigiduumast. Esimene Riigiduuma istung leidis aset 1906. aasta maikuus, ja kuigi eelpool kirjeldatud valimisviis eelistas rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane
Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest
nö "võimuinstitutsioone" Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest
Võim on anonüümne, pole subjekti Inimene ise kontrollib ennast Võimu aluseks on diskursuse poolt distsiplineeritud teadvus (see on ka üks võimalus saada üle eelpool käsitletud struktuuri ja subjekti vastuolust) Võim on igal pool Probleeme Foucault teooriaga: keeruline on rakendada. Osalt seetõttu, et võtab kasutusele väga palju uusi mõisteid, teisalt seetõtt-u, et on üisna radikaalne (raske kombineerida nn konservatiivsemate teooriatega). Võimuteooria Weber Marx Pluralistid Foucault Võimu alus Sundus või (Majanduslik) Mõju Diskursus autoriteet sundus Võimu Isik Struktuur Isik Inimene ise kasutaja Võim on... Poliitilise eliidi Juhtiva klassi Kõigi Inimesest
- Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud), - Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei). · Bismarcki vastased: - Progressiivne Partei (vanad konservatiivid), - Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid), - Sotsiaaldemokraadid, kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid, - Vähemusrahvuste parteid 1914 puhkem I MS , millesse Saksamaa siseneb alles arengujärjes oleva pol süsteemiga, millesse uuemaajastuvabameelsemad ideed peavad tugevalt konkureerima konservatiivsemate ideede ja pol huvidega ja kus on hoogsalt ka arenemas pol radikaliseerumine ja äärmusdenteside väljakujunemine. Sellest tulenevalt on Saksa keisririigile ajaloolises perspektiivis antud erinevaid hinnanguid. I Saksamaa õitsenguaega , kus saksamaa sai esmakordselt suureks ja võimsaks ,kui saksa hääl tõepoolest Euroopa saatuses hakkas olilist rolli mängima . Keisririik tundub stabiilsuse näidis saksamaa jaoks, kui kõik saksalik jõuliselt areneb. Saksamaa muutb üh mõtlemise keskuseks
Nende mõju on märgatavalt suurem, põhjustades olulisi ja pöördumatuid muutusi nii muusi- kute kui publiku muusikalises maailmakäsitluses ja käitumismallides. Võrreldes vanemate seltskonnatantsudega oli suurimaks muutuseks uudne tantsuhoid – kui senini oli lähim partneritevaheline kontakt neiu pihale asetatud noormehe käed (polkas), siis uutes tantsudes (aeglane valss, fokstrott, tango jt) oli see oluliselt intiimsem, mis tingis tugeva vastureakt- siooni konservatiivsemate vaadetega seltskonna, eriti maarahva hulgas. Seoses uute tantsude ning senisest oluliselt rütmikama ja uudse kõlapildiga tantsumuusikaga muutusid põhjalikult ka tantsuorkestrite koosseisud – juurde tulid senitundmatud spetsiifilise 64 Rahvaleht 1926, 20.04. 41 kõlaga pillid, nagu saksofon, bandžo ja trummikomplekt (mida uue muusika järgi mõnda aega jazzbandiks nimetati). Seevastu viiulite ja tšello osakaal vähenes märgatavalt