Tööerakond e. Leiboristlik partei. 1924.a. parlamendivalimistel saavutasid nad võidu ja moodustasid oma valitsuse. Tööerakondlased olid võimul ka aastatel 1929-1931. Leiboristlik partei kuulutas oma eesmärgiks sotsialismi rahumeelse saavutamise. 1929.a. oli võimul James Ramsay MacDonaldi leiboristlik valitsus, mis ei suutnud vältida tööliste elatustaseme langust kriisiaastatel ning kaotas oma valijate toetuse. Seejärel sõlmis MacDonald liidu konservatiividega ning lõi nn rahvusliku ühtsuse valitsuse, mis koosnes paremapoolsetest leiboristidest ja konservatiividest. Inglismaa sisepoliitika toimus mõningane nihe paremale. 1935.a. tuli võimule Baldwini konservatiivide valitsus. Suurbritannia välispoliitika Inglismaal oli probleem nii India kui ka Iiri iseseisvuslastega. 1921.a. sõlmiti kokkuleppe, mille alusel sai Iirimaa dominiooni staatuse. Sinn Feini koondunud
Inglismaal. × Sir Winston Leonard Spencer-Churchill oli Suurbritannia poliitik, peaminister ja ka Nobeli preemia laureaat. Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 ja suri 24. jaanuaril 1965 90 aastaselt. Esimest korda valiti Churchill parlamenti 1900. aastal kui ta oli ainult 25 aastane ja konservaat. 1904. aastal vahetas Churchill parteid ja liitus Liberalidega kelle ridades ta oli 1924. aastani, mil liitus taas konservatiividega. Peaministrina teenis Winston Churchill 2 ametiaega, esmalt 1940-1945(ehk siis II MS ajal) ja hiljem 1951- 1955. ,,Mul ei ole pakkuda muud kui verd, vaeva, pisaraid ja higi ." Winston Churchill 13. mai 1940 II MAAILMASÕDA 1.Plaan Barbarossa oli Saksamaa ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et ära hoida Nõukogude Liidu esmarünnak Saksamaa vastu. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidus hakati
Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin kandideeris Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi Sverdlovskis ühenduse "Demokraatlik Venemaa" kandidaadina. Jeltsini usaldusisik ja tema valimiskampaania tegelik korraldaja oli Gennadi Burbulis. Selleks ajaks oli ta tuntud Gorbatšovi ja vanameelsete kommunistide karmi kriitikuna. Jeltsini arvates tuli reformide käiku kiirendada ning konservatiividega karmilt ümber käia. Liiduvabariikidele tuli rohkem võimu anda. Boriss Jeltsin Venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Pärast kahte tulemusteta hääletusvooru, milles Jeltsin sai 531 vajalikust
(nagu fasistid seda ju olid) laiemat ühiskondlikku kõlapinda saavutada. Samuti Ühendkuningriigis üha tugevnev ametiühingu- ja töölisliikumine, millise peamine poliitiline väljund leiboristid kasvatasid 1920. ja 1930. aastatel jätkuvalt oma mõjuvõimu ning sai just siis üheks kahest suurest erakonnast. Ühtlasi tõrjusid leiboristid briti erakondade seas liidrirolli eest võitlejate seast välja liberaalid, kes alles sajandi esimesel kümnendil duelleerisid edukalt konservatiividega. Konservatiivid, leiboristid ja liberaalid olidki kahe maailmasõja vahel Suurbritannia kolm juhtivat erakonda, kes jagasid omavahel ära suurema osa parlamendikohtadest. Majoritaarse valimissüsteemi tõttu oli väljastpoolt tulijatel väga raske siseneda vanade tegijate mängumaale. 1931. aastal alguse saanud tava, et konservatiivid ja leiboristid moodustavad ühiseid koalitsioonivalitsusi, rahuldas nähtavasti Suurbritannia üldsuse huve.
III 3. Kuidas demokraatlikud riigid kriisiga toime tulid? - Skandinaaviamaad, eriti Rootsi ja Taani, kasutasid rasketest aegadest üle saamiseks konsensuspoliitikat - Nii Inglismaal kui Prantsusmaal raha devalveeriti ja loobuti kullastandardist - Inglismaal oli poliitilisi segadusi, kuid need ei väljunud parlamentaarsest kontekstist, piirdudes kaheparteisüsteemi asendamisega rahvusliku valitsusega. 1929.a. oli võimul Tööerakond. Kriisi ületamiseks sõlmis liidu konservatiividega ja moodustati rahvusliku ühtsuse valitsus. - Prantsusmaal 1934-35 terav poliitiline kriis parempoolsed fasistlikud organisatsioonid (Croix-de Feu, Action Française). Demokraatia õnnestus säilitada, võttes appi laiapõhjalised koalitsioonid (Rahvarinne) Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid. Miks säilis demokraatia paljudes Lääne-Euroopa riikides? 1
Toetavad tarbimis- ja keskkonnamakse ning sotsiaalset õiglust. Tuntud on näiteks Saksamaa, Soome ja Rootsi rohelised. Erakond Eestimaa Rohelised asutati 2006. aastal. 1980. aastate lõpus olid Eesti rohelised seotud Rahvarindega, nende osa oli oluline, kuna Eesti taasiseseisvumine sai alguse võitlusest fosforiidikaevandamise vastu. 20. sajandi liberaalsed voolud Klassikaline liberalism Majandus- ja maksupoliitikas sarnanevad liberaalid konservatiividega (poliitiline parempoolsus). Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne. Liberaalidel on konservatiividega konflikte näiteks kiriku ja kooli suhete, abortide, seksuaalvähemuste jms küsimustes. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi,
turumajanduse tingimustes hakkama saama ja tööga oma heaolu kindlustama. Selleks vahendiks on sotsiaalne turumajandus: riik jagab ühiskondliku kogutoodangu ümber vähekindlustatute huvides. 20. sajandi liberaalsed voolud Klassikaline liberalism Iseloomustab isikukesksus e individualism. Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Liberaalidel on konservatiividega konflikte nt kiriku ja kooli suhete, abortide, seksuaalvähemuste jms küsimustes. Religioon on liberaalide arvates inimese eraasi. On suunatud eelkõige vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisele. Majandus edeneb nende arvates kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse ning laseb vabalt kaubelda, ilma liigsete maksude ja tollideta. Seda esindab laissez faire, laissez passer poliitika (prantsuse