"Inimese kogu väärkus on ta mõtlemises, kuid mis mõte see on? Kas pole see mõte loll? Järelikult on mõte oma loomult imetlusväärne ja võrratu. Et teda põlata, selleks peaks tal olema kummalisi vigu, tal ongi neid ülimalt naeruväärseid. Kui suur on ta loomult, kui madal vigade poolest." 3. Tavade psühholoogia Kõrgeseltskonna tavade uurimise päris Pascal Montaigne´lt. Erinevalt temast lõi Pascal kindla konseptuaalse skeemi, tuletas inimese käitumise kõik elemendid ühestainsast allikast- enesearmastusest. Käsitledes enesearmastust inimese tegutsemise peaprintsiibina, tegi ta sellest omamoodi "kõlbelisest aktsioomist" järeldusi, mis viimaks sattusid sellega sügavasse vastuollu. Pascali tavade psühholoogia peaeesmärgiks oli enesearmastuse diskrediteerimine. Tal õnnestus üsnagi rikkalik empiiriline materjal "enesearmastuse puu" harudele paigutada.
kaudselt viidata. Selleks, et olla metafoor peaks olema singivõileib, kuidagi seotud inimolemusega. Mitte lihtsalt viitama kliendile, kes seda tellis, et ettekandjad saaksid temast rääkida. (Evens, M. Green 2006; viidatud Evens jt 2007: 19 järgi) 4.7 Mentaalse vahemiku teooria Mentaalse vahemiku teooria uurib, kuidas tähendus tekib. Gilles Fauconnier (1985, 1997) arendas selle teooria. Gilles Fauconnier ja Mark Turner arendasid seda teooriat edasi ja sealt arenes välja konseptuaalse segunemise teooria. Koos need teooriad üritavad tegeleda sageli tähelepanuta jääva tähenduloome kontseptuaalse poolega. Nende teooriate põhiseisukoht on, et keel pakkub vaid ebatäpseid viiteid tähendusloomeks konsteptuaalsel tasandil. (Fauconnier, Turner 2002; viidatud Evens jt 2007: 18) Fauconnier leiab, et tähendusloome algab mentaalse ruumi loomisest ja siis nende vahede kaardistamisest. Kaardistamine on alati seotud kindla diskursusega ehk siis
Väljast sõltuvad inimesed. Nad on tundlikumad ümbritseva sotsiaalse konteksti ja oponentideks oleva isiku sisemaailma suhtes. Nad püüavad lähtuda enam oponendi kui iseenda tasutast või kontekstist, milles nad olukorda näevad. Seetõttu meeldivad väljast sõltuvad inimesed teistele enam, neid peetakse südamlikeks, taktitundelisteks ja tähelepanelikeks. 6. Millise testiga saab hinnata õpilaste kontseptuaalset tempot? Konseptuaalse tempo erinevused ilmnevad kõige selgemini ja on ka mõõdetavad J. Kagani jt väljatöötatud (1964) tuttavate kujundite vastete leidmise testiga. Testimisel palutakse last vaadata kaadri ülaosas olevat näidist ja leida seejärel allosa kuue joonise seast täpne koopia. Et joonised on küllaltki sarnased, kalduvad impulsiivsed lapsed valima esimese joonise, mis satub nende tähelepanuvälja,
5 Kontseptualistlik kunst – keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Selle Kunsti aluseks on kunst mille aluseks on kontseptid, ehk kavandid ja/ või ideed 1960-1970 Algus 20 sajand - keelepõhine -fotopõhine -protsessipõhine Kujunemine ja mõiste. -1961 aastal Võttis esimest korda kasutusele selle termini kunstnik Henry Flynt -Mai 1969 ILMUB AJAKIRI “ Art Language” mis on konseptuaalse kunsti ajakiri – alapealkiri sellel on – The journal of conceptual art Kõige silmpapaistvam kunstnikuna on - JOSEPH KOSUTH ( s. 1945) New York : -Ta õppis 1965-67 School of Visual Arts -Tegeleb keelefilosoofia mõjuga-Fokuseeris ideedele pigem kui tootmisele
Tähendas ka it keele arendamist. It keele alusepanijad ongi need suured kirjanikud tollest ajast. Paguluses mõned traktaadid käistlused. Proosas. Ka esseedeks võiks nimetada, aga see termin tuleb alles 16. saj II poolel koos Montaignega. ,,Pidusöök" pärast 1302. aastat. Selle tähendus ja väärtus selles, et see on proosa teos ja selles valitses tav ladina keel ja see oli valdav, D aga üritas kirjutada tõsistel filosoofilistel teemadel oma emakeeles!!! Esile toodud ka tema konseptuaalse lähenemise julgust ja individuaalsust. Aquino Thomase õpetus sai kat kiriku õpetuseks samal ajal 1310. sinnagi oli midagi jõudnud kindlasti antiigist ja Aristotelesest. Dante on aga julgenud kirjeldada teaduste hierarhiat, kõrgeim loomulikult teoloogia. D julgust nähakse selles, et tema ei asetanud teol järgnevale tasemele mitte metafüüsikat (e filosoofiat), vaid eetika ja pidas seda kõrgemaks metafüüsikast. Seda seostatud ka
mitte aga tegevuse efektiivsuse põhjal. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste individuaalset eripära aspektides, mis ei kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest praktilise intelligentsuse teooriad peavad sageli ka kreatiivsust üheks vaimsete võimete avaldumise vormiks. Kontseptuaalne tempo ja selle mõju õppimisele. Metoodilised võtted konseptuaalse tempo korrigeerimiseks. Kontseptuaalne tempo iseloomustab inimeste tunnetuslikku impulsiivsust vastandatult reflektiivsusele situatsioonides, kus tuleb leida vastus, valides kahe või enama usaldusväärse variandi seast. Õpilaste kontseptuaalne tempo avaldub mitmesuguste ülesannete lahendamisel. Erinevad ülesanded eeldavad edukaks lahendamiseks sageli erisugust kontseptuaalset tempot. On alati õpilasi, kes lahendavad ülesande kiiresti ja teevad vähe vigu.
annaabi.ee 
