INFORMATSIOON Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu. Eristada võib kaht liiki informatsiooni: 1.Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon, 2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon) Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem komplementaarsete terminitena kasutada ,,informatsiooni" ja ,,fastsinatsiooni". Informatsiooni töötleb inimpsüühika assotsiatsioonide (kujutluste-, mõistetevaheline seos), fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal. Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju.
Eco: Kood on mudeli kujul esitatud struktuur, mis toimib fundamentaalse reeglina rea uute teadete loomisel. Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)-
Penn Warren, William K. Wimsatt, (T. S. Eliot) Uuskriitika tekkis USAs vastuseks: biograafilisele lähenemisele kirjandusteaduses USA akadeemilise hariduse pragmatismile ning reaalteaduste eelistamisele tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Prioriteedid: Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus,poeetiliste konnotatsioonide rohkus Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne
Nt See kask.Ekstensioon: PUU Intentsioon (kriteerium objekti kuulumiseks teatud mõiste ekstensiooni): tüvi, võra, oksad, lehed, koor ... Hinnangulis-emotsionaalne tähendus tuleneb sellest, et keelekasutaja võib suhtluspartnerile sõnade abil väljendada ka oma emotsioone. Peale selle leidub sõnavaras hinnangusõnu, eriti palju on neid negatiivse hinnangu edastamiseks. Mihkel Raud: Savisaare võllanaljad lähevad üha süngemaks Edgar Savisaar on pullimees.... Konnotatsioonide hulka loetakse lekseemide stilistilised markeeringud, mis puudutavad infot stiilitasandi, stiilivarjundite ja funktsionaalstiilide kohta. Stiilitasandi markeeringud viitavad sellele, kas lekseemi kasutamisel esineb piiranguid eri kommunikatsioonisituatsioonides. Normaalse, neutraalse stiilitasandi all mõeldakse kirjalikku, neutraalset kommunikatsiooni. Stiilitasanditena võib eristada nt ülevat-poeetilist, neutraalset, argikeelset, madalkeelset, vulgaarset
mateeria, milles tähistaja väljendub, ei ole tähistatava ja konteksti suhtes ükskõikne. (Riim tugevdab riimitavate sõnade tähenduslikku seost. Heliline või visuaalne rütm. Sõnade järjekord) teade toob sisse erinevad reaalsuse tasandid, mäng nendega; · füüsiline, asjade tasand, selle mateeria tasand, millest koosnevad tähistajad; · erinevuste, tähistajate diferentsiaalsete tunnuste tasand; · tähistatavate, erinevate konnotatsioonide, ootuste tasand. · Ja kõigil neil tasanditel luuakse teatud vastavus, justkui need tasandid oleks kõik struktureeritud ühe ja sama koodi alusel. Gertrude Stein "a rose is a rose is a rose is a rose". Eco dekodeerib eripärane koodikasutus. Just tänu liiasusele tähistajate tasandil osutub teade mitteühetähenduslikuks, tingib informatsioonilise pinge teade on liiane ka denotatiivsete tähistatavate tasandil. Tahes-tahtmata tekib küsimus: Kas roos ikka
tähitajate/tähistatavate kaudu. Põhimõtteliselt sisaldub sama idee juba ameerika semiootiku Charles Peirce I idees piiritust semioosisest, kus on 3 liiki märke: ikoonilised otsene osutus 80 indeksikaalsed tuli ja suits sümbolistlikud, kus seos referendiga on konventsionaalne. Sama märk funktsioneerib kõikides liikides ja toodab samal ajal ka uusi märke. Siit tulevad nn konnotatsioonide ideed, mida uurib Barthes või jälje idee, mis mängib olulist rolli Derridal. Teksti tähendus saab ammendamatuks nii Derridal, kui ka Barthesil alates Balzaci uuringust S/Z. Hakatakse uurima mitte ainult teksti, vaid ka lugejat jne.Kuulus dekonstruktor Umberto Eco, kes peale tõe ja väärtuse on muu hulgas ka subjekti dekonstrueerinud, oli 1983. aastal pisut pettunud, et naiivne lugeja tema romaanides irooniale ja metalingvistilisele mängule pihta ei saanud
annaabi.ee 
