kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E. Lauringson 2004). Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Nii umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev. Eri umbrohuliikide ja eri kultuurliikide konkurentsisuhted on samuti küllaltki erinevad. Põllu koosluse keskkonnatingimusi võib ka harimisvõtetega väga mitmeti mõjutada. Ei saa täielikult nõustuda väitega, et kultuurtaimed toimivad agroökosüsteemis orgaanilise aine vähendajatena ja umbrohud varude tasakaalustajana. Kui umbrohutaimed jäävad alarindesse (nt rukki puhul) siis ei vähenda nad oluliselt saaki ning toimivad toitainete siduja ja mulla orgaanilise aine rikastajana. Sel juhul seisneb
klonaalse kasvutunnused(risoomiosa pikkus; risoomi hargemisnurk) ära nende edukuse koosluses ja sobivuse ühtede või teiste tingimustega. Kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed – stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks keskkonnas, kus on väga vähe ressursse -> varjutaimed. 6 C-taimed – konkurentsitaimed. Kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, kus valitsevad konkurentsisuhted -> pikaealised puud. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud. Eluvormid - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse:
Strateegia on kohastunud eluks stabiilses keskkonnas, ka konkurentsiks. Populatsioonidünaamika (arvukus) stabiilne. Taime kasvusrateegiad Grime`i järgi: S-taimed stressitaluvad taimed. Kohastunud eluks kohtades, kus on väga madal ressurside kättesaadavus või mõni muu väga tugev stressipõhjustaja. Eelkõige ehk iseloomustab selliseid kohti vastandamine kooslustega, kus valitsevad tugevad konkurentsisuhted. kuivustaimed,rabataimed, varjutaimed C-taimed konkurentsitaimed. On kohastunud eluks stabiilses keskkonnas ja viljakates kasvukohtades, kus valitsevad eeldatavasti konkurentsisuhted. pikaealised puud, pealiskõrrelised, kõrged rohundid R-taimed kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on (sagedasti) häiritud. Strateegiat iseloomustab taimede võime kiireks kasvuks ja väga paljude järglaste andmiseks. Umbrohud.
Enamuste taimede vajadused peamiste ressursside fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse, vee ja peamiste mullatoitainete järele on suhteliselt sarnased ning seega on võitlus nende ressursside kättesaamise pärast paratamatu. Seetõttu määrabki taimede, nii liigikaaslaste kui ka erinevat liiki isendite, ruumiline jaotus keskkonnas, milliseks kujuneb antud elupaigas ressursside kättesaadavus. Teisisõnu selle, millised on konkreetse koosluse sisesemised konkurentsisuhted. (Sepp 2011) Isegi juhul, kui taimed kasvavad koosluses hõredalt, on erinevate taimede osad: juureharud, oksad, võsud jne, vahetuteks naabriteks teiste taimede samatasandi osadele. Tiheda taimkatte korral kujuneb oluliseks vastastikkuse vältimise, vabade kasvupiirkondade otsimise, st efektiivse asustamise mehhanismid. Kui taimed kasvavad väga tihedalt koos, viib ühe naabri vältimine tavaliselt teise naabriga konkurentsi
UMBROHUD & UMBROHUTÕRJE Tinglikult võib kõiki antud põllul, aias või rohumaal kasvavaid mittesoovitavaid taimi nimetada umbrohtudeks. Sealjuures nimetame liigiliselt lähedasi kultuure teises põllukultuuris tavaliselt võõrkultuurideks. Taimekooslused kujunevad välja sõltuvalt liikide konkurentsivõimest ja reageerivad väga kiiresti muutustele. Iga faktori muutus toob kaasa teatud muutusi taimekoosluses, kas siis mõne liigi arengu pidurdamises või soodutamises. Konkurentsisuhted paigutuvad ümber ja liigilline koosseis muutub. Umbrohtude kahjulikkus: Põldude umbrohtumusega kaasnevad suured saagikaod Umbrohud halvendavad taimekasvatussaaduste kvaliteeti Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid Umbrohtumine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi Umbrohud on suure veetarbega Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad Allelopaatiline mõju Umbrohi on konkurendiks valguse suhtes
tulikas, hanijalg, kahar kirburohi, soo-nõianõges, põldmünt. Umbrohud, mis näitavad probleeme veereiimi osas tihenemise tõttu sügavamates mullakihtides: põldosi ja paiseleht. Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Umbrohu ja kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutustele on sageli väga mitmesugune. Konkurentsisuhted konkreetsete umbrohuliikide ja erinevate kultuurliikide vahel on sageli küllaltki erinevad. Põllumees võib oma harimisvõtetega kultuuride viljelemisel põllukoosluse keskkonnatingimusi samuti väga erinevalt mõjutada. http://www.bio-gaertner.de/Articles/Weitere_Inhalte/Verschiedenes/Zeigerpflanzen.html Lämmastikurikkal mullal: põldsinep, kahar kirburohi, karuputk, verev iminõges, võõrkakar, valge
annaabi.ee 
