homogeenne toodang- , diferentseeritud toodang- eristatud. unikaalne toodang- hinnadiskriminatsioon- sama kaupa müüakse erinevatele tarbijatele erineva hinnaga. kartellikokkulepped-hindade või/ja tootmis kogustes osas turukontsentratsioon-üksikud suured firmad valitsevad turgu. mastaabisääst-keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel "Nähjtamatu käsi" Adam Smith 1776.a.- klassikaline majanduse koolkon, riik ei tohi majandusse sekkuda. Konkurentsi plussid ja miinused konkurentsiseadused ja selle 3 tähelepanuobjekti: ettevõtete ühinemine, suurettevõtete poolt maj. jõu kuritarvitamine, ettevõtete kokkulepped
Majanduspoliitika phivaldkonnad on: 1.Korrapoliitika 2.stuktuuripoliitika 3.Protessipoliitika(finantspoliitika) KORRAPOLIITIKA phivaldkond,mille raames tehakse phiotsuseid.Otsuste phine tegevus jaotub allvaldkondadeks: 1.Vistluse konkurentspoliitika-konkurentsiseadused;tarbijakaitse 2.Omandipoliitika-vastutus/kontroll;mratakse juhtimise ksimused;maade ja varade tagastamise ksimused 3.Tegevusmajandus/isikukaitse 4.Sotsiaalne kindlustatus STRUKTUURIPOLIITIKA 1.Regionaalpoliitika-riigi-ja omavalitsusorganite koosklastatud tegevus 2.Sektoriaalpoliitika-on suunatud rahvamajanduse kui terviku ja selle ksikosade tasakaalustatud arengule 3.Vike-ja keskmise ettevtluspoliitka-erinevate omandivormide kaudu teostuv tegevus, eriti eraettevtlus. PROTSESSIPOLIITIKA 1
informatsioonile on ausal reklaamil kaks tingimust: 1) ta peab sisaldama korrektset informatsiooni, mille järgi tarbija saab teha kaalutletud ostuotsuse, 2) ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis võiks tarbijat segadusse viia jajuhtida ta vale otsuse tegemisele. Neile kahele tingimusele vastav reklaam on legaalne ja eetiline. Tema vastand on eksitav reklaam, mis on illegaalne ja ebaeetiline. Sellisele lihtsale ja selgele põhimõttele on üles ehitatud reklaami- ja konkurentsiseadused, mis enamikus riikides tarbija õigusi kaitsevad. Kerkib küsimus, et kui kõik on nii lihtsalt ja selgesti määratletud, miks tekib siis reklaamiaususe küsimuses nii palju konflikte ja kohtuasju. Põhjus on selles, et piir mõistete ,,legaalne" ja ,,illegaalne" ning ,,eksitav" ja ,,mitteeksitav" vahel on õige hägune ja küsitav sinna vahele mahub potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll valelik või jääb eetilise- ebaeetilise piirile, kuid mille eksitavust ei
Turundus on tegevused, mis jäävad tootmise ja ostmise vahele. Näiteks turu-uuringud, toote planeerimine, reklaam, transport, ladustamine, klienditeenindus... Turunduse eesmärgid: · toote valik, välimus, kvaliteet oleksid head; · konkurentsivõimelise hinna määramine; · mõjusa müügitoetuse väljatöötamine (reklaam); · tagada toote või teenuse kättesaadavus tarbijatele sobival ajal ja kohas. KONKURENTSISEADUSED Turumajandusriikides kehtivad konkurentsi reguleerivad seadused. Nii on see ka Eestis alates 16. juunist 1993. aastast. Eesti konkurentsiseadustes on 3 tähelepanuobjekti: · ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi; · suurettevõtete poolt oma majandusliku jõu kuritarvitamine; · ettevõtete ühinemine. Ettevõtete suhtes rakendatakse kas üldkeelu või üksikhinnangu printsiipe. Üldkeelu printsiibi näitena võib tuua kahe ettevõtte ühinemise
tõelised inimese vajadused. Nt: olla loov, sõltumatu, iseseisev, olla demokraatliku kogukonna täisväärtuslik liige. Need vajadused varjatakse kapitalistliku kultuuritööstuse poolt siis "võltsvajadustega", mida esitatakse tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme. · Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi. Riik (ametiühingud, alampalgad, elatusmiinimumi kehtestamine jne) ise keelab kapitali kumuleerumise ja koondumise kapitalistide väikse klassi kätte, mis lõppkokkuvõttes takistab proletaarse klassi ühtsuse teket vaesuse tõttu ja viib riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon).
ühendatavas väikese osaluse, millest piisaks vaenuliku ülevõtmise ärahoidmiseks. 10. Milliseid regulatiivseid piiranguid võidakse ühinemisele/ülevõtmisele seada ning kuidas nende mõju hinnatakse? Väärtpaberitega seotud seadused – mõnes riigis täiendavad nõuded, mida tuleb teha ühendamise algatamiseks ning lõpule viimiseks (sh lubatud takistavad meetmed). Eesmärgiks tagada finantsturgudel piisav kindlus ning aktsionäride võrdne kohtlemine. Konkurentsiseadused – konkurentsi kaitsmine turgudel turujõu indikaatoritele tuginedes. Enne ühinemist on vaja teavitada/saada heakskiit regulaatoritelt – Euroopas riiklikelt regulaatoritelt + Euroopa Komisjonilt (kui ühinemisel on olulised piiriülesed mõjud). 11. Mis on ülevõtmise puhul kõige olulisem ülevõtja seisukohalt majanduslikus mõttes? 12. Nimetage 3 ühinemise eest tasumise viisi ning selgitage kõiki vähemalt 1 lausega. 1
Võltsvajaduste mõiste lähtub jällegi Marxist-st see eeldab et on olemas tõelised inimese vajadused. Nt: olla loov, sõltumatu, iseseisev, olla demokraatliku kogukonna täisväärtuslik liige. Need vajadused varjatakse kapitalistliku kultuuritööstuse poolt siis "võltsvajadustega", mida esitatakse tõeliste vajaduste pähe. Nt "vabadus vahetada iga paar aasta tagant autot", kuigi auto teeniks teid veel aastaid kümme. · Ühtlasi tagab riigipoolne sekkumine (majandusliku konkurentsiseadused) selle protsessi stabiilsust veelgi. Riik (ametiühingud, alampalgad, elatusmiinimumi kehtestamine jne) ise keelab kapitali kumuleerumise ja koondumise kapitalistide väikse klassi kätte, mis lõppkokkuvõttes takistab proletaarse klassi ühtsuse teket vaesuse tõttu ja viib riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel
annaabi.ee 
