täisväärtuslik õigustus põhiõiguste piiramisele. Näiteks võib maksusüsteem olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Samuti on sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt võimalik tulude ümberjaotamine muudel alustel. Näiteks võib riik osutada teenuseid, mida igaüks kasutada ei soovi. Kas või seetõttu on lubatud näiteks pensionikindlustuse olemasolu. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Põhiseadus ei kirjuta ette näiteks pensionide suurust, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatust või ühiskonna kihistumise kriitilist astet, mis riigile aktiivse tegutsemise kohustuse paneks. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta.
Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt on riik kohustatud reguleerima töösuhteid ja töötingimusi. Riigi maksusüsteem võib olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik riigivalitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud
äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn. sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud tegelema selliste probleemidega nagu vaesus, tööpuudus, tervishoid ja keskkonnakaitse. Sotsiaalriigi põhimõttest tulenevalt on riik kohustatud reguleerima töösuhteid ja töötingimusi. Riigi maksusüsteem võib olla ümberjaotava toimega, tagamaks sotsiaalset õiglust ning vältimaks ühiskonna kihistumist. Sotsiaalriiklike põhimõtete konkretiseerimisel on seadusandjal suur otsustusõigus. Nt. pensionite suurus, tervishoiule ettenähtud vahendite ulatus. Sotsiaalpoliitilised programmid on eelkõige poliitilised programmid. Haldusriik ülemäära suure ametnikkonna ja haldusinstitutsioonide mõjujõuga riik. Politseiriik on riigi valitsemisvorm, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude ametkondade omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning
McGuire): Teate esitus -> tähelepanu lülitamine teatele -> teate töötlus ja mõistmine -> järeleandmine teate ergumentidele -> teate säilitamine mälus -> käitumine (puududeks on, et mälu vaadeldakse semantilise ja abstraktselt kodeeritul mälua ning ignoreeritakse episoodilist mälu ja kujundimälu). Järeleandmise etappi konkretiseeritakse kognitiivsete protsesside juurdelisamisega, mis toimivad: 1) Poolt- ja vastuargumentide kaudu. 2) Säilitamise etapi konkretiseerimisel lisanduvad tõdemuste ootuste, arvamuste formuleerimise ja muutumise toime. 3) vastavad tõenäosused. Ahelmudelite ühised tunnused: 1) Mudelid on rakendavad ja välja arendatud üksnes tugeva osalusmääraga ning verbaalsetele / loogilistele protsessidele toetuvate teabetöötlusnähtuste puhul. 2) Mudelid eeldavad, et isik alati töötleb mõjuvat teavet aktiivselt ja aktiivselt leiab ka vastuargumente. 3) Hoiakute moodustamist ja muutusi käsitletakse kui verbaalseid protsesse.
toimuvad need protsessid tavaliselt paralleelselt ning vahel otsustab grupp pigem muuta eesmärki ja alameesmärke kui vahetada välja või otsida juurde uusi meeskonnakaaslasi. Tabel 9. Virtuaalmeeskonna liikmete tabel (Lipnack, Stamps 2000).. Nimi Roll Alagrupp Asukoht Tuumikmeeskond Laiendatud meeskond Väliseksperdid Esialgu võib meeskond koosneda vaid mõnest liikmest, kuid idee konkretiseerimisel ja koostöö eesmärgi sõnastamise tulemusena võib selguda, et enne töö alustamist tuleb leida sobivate pädevustega meeskonnaliikmed ja tööd võib alustada täiesti uus meeskond, kuhu ei pruugi kuuluda esialgse idee autor. Vajalike ja sobivate meeskonnaliikmete analüüsi hõlbustab meeskonnaliikmete tabeli koostamine (vt. tabel 9). Tuumikmeeskonna moodustavad need meeskonnaliikmed, kes on kõige olulisemad ning võtavad vastutuse eesmärgi täidetuse eest
Kuivõrd põhiseaduse vahetut kohaldatavust tsiviilõiguses peetakse vajalikuks eitada (Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464.), siis omistatakse põhiseadusele tsiviilõiguse allikana alusnormi tähendus ning põhiseaduse mõju tsiviilõigusele avaldub eelkõige ja peamiselt tsiviilõiguse üldpõhimõtete ja konkreetsete sätete, seejuures eelkõige määratlemata õigusmõistete tõlgendamisel ja nende konkretiseerimisel. (Vt D. Belling. Põhiõiguste tähendus eraõigusele. Juridica 2004/1, lk 3- 232 10.; Vt Irene Kull. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. - Juridica, 2010, nr 7, lk 464.) Loomulik asjade käik on, et põhiseaduses sätestatud põhiõigused on tagatud tsiviilõiguse normidega. See toimib põhiseaduses sätestatud põhiõiguste osas nagu õigus elule (PS § 26);
annaabi.ee 
