Kohtud on kontrollinud prognoosi tõenäosuse astet, p aluseks olevate andmete õigsust, metoodika laitmatust. Riskiotsustused prognoosi otsustused käsitlevad olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikkust on võimalik kindlaks teha. Riskiotsustused on kaitse selle eest, kas oht on olemas või mitte varasem info puudub (ravimitööstus, taimekaitse, tuumaenergeetika). Planeerimisotsustused ei ole tegemist õn subsumeerimisega vaid n poolt sätestatud eesmärkide konkretiseerimisega ja eesmärgi saavutamise teede kindlaksmääramisega. D ja mõm kombinatsioon Nn ühendnormid kui ühes õn-s on ühendatud d ja mõm. Mõm rakendamisvead · hindamispiiride ületamine kui hõ ületab h p, mis talle on andnud rakendatav mõm või seadus. Mõm ebaõige abstr tõlgendamine kontrollida kas mõm tunnused on tegelikkuses reaalselt täidetud. Ebaõige prognoos. Hindamispiiride ületamine pole menetlusreeglite rikkumine.
olukordi ja asjaolusid, mille ohtlikust on üldjuhul kogemuslikul baasil ette näha millised võivad olla tagajärjed) 5) riskiotsustused (kujutavad endast kaitset sellise ohu eest, mille puhul on kahtlus kas selline oht üldse eksisteerib, kuna puudub ammendav informatsioon, kogemusi ei ole) 6) planeerimisotsustused (siin ei ole tegemist subsumeerimisega, vaid normi poolt sätestatud eesmärgi konkretiseerimisega ning eesmärgi saavutamise teede kindlaks määramisega) Diskretsiooni ja määratlemata õigusmõistete kombinatsioon: võib olla tegemist ühendnormidega. Sageli esineb siis juhtumeid, kus ühte õigusnormi on ühendatud nii kaalutlusõigus ja määratlemata õigusmõiste. Diskretsiooni ja määratlemata õigusmõistete kombinatsioon esineb ka planeerimisnormides. Määratlemata õigusmõistete rakendamise vead: a
ning vastavat metoodikat. 5. Riskiotsustused kaitse olukorra eest, mille kohta puudub ammendav info. Eristatakse sellest ohuotsuseid olukorrad, mille võimalik ulatus määratakse kindlaks ohu baasil. 62 6. Planeerimisotsustused piiratud kohtulik kontroll, sest pole õigusnormi koosseisuliste asjaolude Subsumeerimisega, vaid normi poolt sätestatud eesmärgi konkretiseerimisega ning eesmärgi saavutamise teede kindlaksmääramisega. Määratlemata õigusmõistete rakendamise vead: 1. Hindamise piiride ületamine kui haldusorgan ületab need piirid, mis talle on andnud õigusmõiste või seadus, mille raames ta oli vaba hindama, 2. Hindamise mitteteostamine kaks viisi: a. Administratsioon ei mõista, et talle on antud hindamise õigus b. Administratsioon ei näe olulisi faktoreid, millest tuleb otsustamisel lähtuda. 3
tuletamine ja lõpuks liitmine-tuletamine koos (selline järjkord võiks olla nende õpetamisel lastele). Sõnatuletus on vähem reguleeritud kui sõnavormi moodustamine. Abiõppe lõpuklassidel võib olla sõnatuletus tase olla madalam kui tavaalgklassides. See siis ju mõjutab ka tekstimüistmist. Liitsõnade moodustamisele peaks eelnema oskus moodustama sõnaühendit. Konkreetse kuuse oks Kuivanud kuuse oks. Liitsõna üldistab rohkem kui lihtsatl sõnaühend. Tegemist on täiendava konkretiseerimisega. Ka üldistamisega. SUULISE TEKSTI LOOME KUJUNEMINE Õpikus seda osa pole seega pole seda ka õpikus! Eelmist asja ka pole KOKKUVÕTE: Et mõista, mida laps ei mõista, õpetada konkreetseid operatsioone jne., et tavalises suhtkemises on ülim pragmaatika. Semantika teenub pragmaatika huve., peab teadma PSL-i.
Töötaja, kes on sunniviisiliselt projekti kaasatud, on halb grupiliige, kes võib mõjutada kogu projektigrupi efektiivsust negatiivselt. lülitumisajaga - lülitumine projekti ja efektiivse projekti heaks töötamise alustamine nõuab sisseelamise aega. koolitusvajadusega - sageli on oluline, et projektis osalejad saaksid lisakoolitust. See aga nõuab aega, mida tuleb arvestada tähtaegade määramisel. Sellisel etapiviisilisel plaanimisel koos isikute konkretiseerimisega saab vältida, et olulised punktid, mis hiljem võivad projekti kavandamist ja läbiviimist oluliselt mõjutada, jääksid tähelepanuta. Juhul kui vajalike oskustega töötajaid ei ole oma firmas, tuleb kaaluda ekspertide või töötajate kaasamist väljastpoolt. Konkreetsete töötajate planeerimine peab lõppema nimekirjaga kõikidest töötajatest, kellel on projektigrupis osalemiseks vajalikud omadused.
Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Nimetatud põhimõte on aluseks ka halduskohtumenetluses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. Kohtuniku nn. õigustloov tegevus ei saa olla suvaline, selle determineerib kehtiv õiguskord. Siin saab tegemist olla üksnes seaduste täiendamise ja konkretiseerimisega, mitte nende korrigeerimisega. Tõsi, kui kohus leiab, et haldusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, siis on tal õigus jätta see kohaldamata ning teha oma otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (HKS § 20 lg. 3). Haldusõiguse allikana kujutavad kohtulahendid endast seega haldusõiguse
Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Nimetatud põhimõte on aluseks ka halduskohtumenetluses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. Kohtuniku nn. õigustloov tegevus ei saa olla suvaline, selle determineerib kehtiv õiguskord. Siin saab tegemist olla üksnes seaduste täiendamise ja konkretiseerimisega, mitte nende korrigeerimisega. Tõsi, kui kohus leiab, et haldusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, siis on tal õigus jätta see kohaldamata ning teha oma otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus (HKS § 20 lg. 3). Haldusõiguse allikana kujutavad kohtulahendid endast seega haldusõiguse
annaabi.ee 
