II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . põhimõtteline tulemus ca 37% inimestest käitub antud eksperimendis konformselt · Stanley Milgram (1965;1974) autoriteedile allumise efekt põhimõtteline tulemus: 40-st mehest 26 allus käsule karistada ja karistas "laiska õppurit" 450 V vooluga (65%) · Philip Zimbardo (1971) - deindividualiseerimise efekt Osales 24 meest, kellest pooled mängisid "vangi" , pooled "vangivalvuri" rolli; põhimõtteline tulemus ca 30% "vangivalvuritest" näitas ülimat
ette antud joon. Oma hinnang tuli avaldada kohe teiste osalejate kuuldes, kes tegelikkuses järgisid katse korraldajate juhiseid. Katse oli väga lihtne: ilma mõjutusteta eksis vaid 1% inimesi hinnangute andmisel. Kokku oli vaja hinnata 18 korda, millest kahel juhul vastasid teised osalejad õigesti, ülejäänud juhtudel vastasid teised ilmselgelt valesti. Jälgiti, kui palju tegelik katseisik läheb kaasa teiste vale hinnanguga. Asch leidis, et katsisikud vastasid konformselt 37% katsetest ehk andsid samuti vale hinnangu. 76% katseisikutest vastasid konformselt vähemalt ühes katses (igal katseisik tegi läbi 18 katset). Konformsuse juures on oluline roll nii informatsioonilisel kui ka normatiivsel mõjul. Informatsioonilise mõju korral ei ole otsuse tegijal piisavalt infot, et otsust vastu võtta. Seega pöördub ta teiste poole, et saada lisainformatsiooni otsust puudutavate tegurite kohta - näiteks Sherif´i katse. Asch'i
society. What is regarded as ,,deviant" is as widely variable as the norms and values that distinguish different cultures and subcultures from one another. Many forms of behaviour which are highly esteemed in one contect, or by one group, are regarded negatively by others (Giddens, Sociology, 6 th ed). Norm on seotud sotsiaalse kontrolliga. Sotsiaalne kontroll: mehhanismid ja tegurid grupis, mille ülesanne on grupi liikmete mõjutamine konformselt käituma. Kontrolli elluviimise vahendid on sanktsioonid: negatiivsed ja positiivsed tagajärjed. Kontrolli teostavad erinevad institutsioonid: pere, kool, sõpruskond jne. Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates.
grupist. Iseseisva indiviidina peab ta ennast nüüd "minana" tundma. On palju väärarusaami sellest "enese" tundest. Mõned psühholoogid on arvamusel, see tunne olevat vaid peegelpilt ühiskondlikust rollist, mida antud inimesele on antud, need olevat vaid reaktsioonid ootustele, mida teised temalt ootavad. Kui see kogemuslikult meie ühiskonnas ka paika peab, on tegemist sügava patoloogilise fenomeniga, mille tulemuseks on sügav ebakindlus ja hirm ja sundiv vajadus käituda konformselt. Järgmine võime autentselt elada on võime konflikte ja pingeid aktsepteerida, selle asemel, et nende eest põgeneda. See mõte on täielikus vastuolus kaasaegse arusaamaga, et konflikte tuleks võimalikult vältida. Kogu moodne kasvatus on suunatud sellele, et lapsi võimalikult hoida konfliktide eest. Kõik tehakse talle kergeks, kõik suhtuvad temasse ettevaatusega. Eetilised normid nivelleeruvad, kuna tal on vaid harva võimalus, kogeda konflikte soovi ja normi vahel
varajases noorukieas. 3.Ängistus- kui tunned ängustust siis on ebamäärane tunnus et midagi juhtub. Subjektiivne ebamäärane tunne, see pole konkreetne. Tegelikult on inimesel takistatud mingisugune oma eesmärgile jõudmise osa. Nüüd läheb midagi halvasti jne. Noorukite puhul tekib äng murede kuhjumisel või siis sellest et äng on sotsiaalselt laadi, sotsi situatsioonidega seoses. Väljendub see äng sotsi laadi- selles et kui ma olen ängistunud siis ma kaldun käituma konformselt eakaaslaste suhtes. Kui ma olen ängistunud siis mu akademiliste saavutuste saavutamine on takistatud, mul on puudujääke selles vallas. See väljendub ka käitumuslikult.Soolised erinevas, poistel ekstral ja tüdrukutel inters. Äng väljenub ka käitumuses. Allison Davis(1944- esitas noorukieas arengu perioodi kohta terooria, kus tõi välja selle et noorukieas olev nooruk ühiskonnas väiksemate või suuremate aukudega ühiskonnas sotsialiseeerub.Tõi välja et selle sots
vastuolus, siis tõlgendatakse põhiseadusega kooskõlas olevat. · Euroopa inimõiguste konventsiooniga (EIÕK) konformne ühel juhul võib minna vastuollu konventsiooniga, kuid teisel juhul peab arvestama Euroopa inimõiguste kohuse tõlgendust konventsioonil, arvestada tema öeldut. · Euroopa Liidu õiguse konformne tõlgendus EL kohus nõuab, et siseriiklik norm jääb kohaldamata, oleks hoopis mõistlik kohaldada põhiseadust ELi õigusega konformselt, andes märku seadusandjale, kust tuleks põhiseadust muuta. Põhiseaduse tõlgendamata (kohaldamata) jätmine on väga halb praktika. II OSA PÕHISEADUSE ALUSPÕHIMÕTTED · Aluspõhimõte aluseks olev põhiline mõte. · Põhimõte tuleneb vaheteost, on olemas normid. Peame eristama normi ja normilauset. Normi pole keegi näinud. Normilause on abstraktsioon, juriidilises maailmas on isikud kui abstraktsioonid. Tekst ütleb midagi
annaabi.ee 
