kohandamine vastavalt situatsioonile. · Andekate laste puhul on väga oluline, et lapse ja vanema vahel valitseks positiivne ja toetav side sünnist saadik. · Armastagem oma lapi niisugustena, nagu nad on. · Alasooritus on lahknevus võimete ja tulemuste vahel. · Alasoorituse üheks põhjuseks peetakse ootuste ja motiveerimise erinevusi. · Alasooritajate põhitüübid: a) sõltuvad konformistid b) dominantsed konformistid c) sõltuvad mittekonformistid d) dominantsed mittekonformistid · Iga andekas alasooritaja on erinev. · Mitte keegi ei suuda alati ja kõiges olla edukas, kuid pidevad sellisel viisil ilmnevad käitumisjooned viitavad alasoorituse sündroomile, millele tuleb reageerida võimalikult kiiresti. · Lapsevanemate ja pedagoogide ülesandeks on kriitiliselt analüüsida oma kasvatus-ja õpetamisstiili.
Konformsus · Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) · Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel · 37 % konformsed (Asch, 1955) · Järeleandlikkus ei muuda oma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik · normatiivne allumine muudab grupi survel arvamust, alluda on kasulikum kui mitte alluda Konformsus kui isiksuseomadus - püsiv kalduvus alluda grupi survele · Konformistid on: vähem intelligentsed väiksem enesekindlus ja stressitaluvus kalduvus alaväärsusele väljendavad/jäljendavad iseseisvat kaalutlemist (a' la sõltumatu inimene) -väljendavad konservatiivsemaid hoiakuid · Kelman (1953) sotsiaalse mugandumise kolm protsessi: Nõustumine enamuse seisukoha järgimine isiklike uskumuste muutmiseta Internaliseerimine nõustumine, et enamuse vaated on enamkehtivad Identifitseerumine e
Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste üksmeele,mis on positiivne kuna liiga suur ideede hulk takistab ülesande täitmist. Konformismi võib jälgida hääletamise juures avalik hääletamine võib mõjutada tulemusi. Konformism tekib, kuna · Usaldatakse teiste arvamusi - arvatakse, et need on õiged ("enamus ei eksi"). · Avalik kontakt teiste liikmetega sunnib otsustama, kas tahab minna vastuollu või mitte. Konformistid on tavaliselt vähem intelligentsed, neid iseloomustab vähene enesekindlus ja madal stressitaluvus. Neil on täheldatud kalduvust alaväärsustundele, ka on nad tavaliselt konservatiivsemad 20. Millised on stressi peamised põhjused(ehk TEGURID) ja tagajärjed (kategooriad, EHK SÜMPTONID) ja too näiteid. Kuidas tööstressiga toime tulla (kirjelda seda, mida kasutaksid ise)? PÕHJUSED: Keskkonna tegurid: · Majanduslik ebakindlus · Kultuurilised tegurid
Illustreerimaks nende omaduste avaldumist, kasutagem Sylvia Rimmi (1995) näiteid. Ta on andekate laste ja nende õpetajate ning perede nõus- tamise pikaajaliste kogemuste põhjal kirjeldanud tüüpilisemaid andekaid alasooritajaid. Rimm on aluseks võtnud isiksuseomadused konformsuse- mittekonformsuse ja sõltuvuse-domineerimise telgedel. Sellest lähtuvalt eristab ta nelja alasooritajate põhitüüpi: • sõltuvad konformistid, • dominantsed konformistid, • sõltuvad mittekonformistid, • dominantsed mittekonformistid. Vaatleme neid tüüpe lähemalt, kasutades S. Rimmi värvikaid kirjeldusi. Sõltuvad konformistid. Sellesse kategooriasse kuluvad lapsed, keda iseloomustavad sõnad “perfektsionism”, “passiivsus”, “nõjatumine”. Perfektsionistist alasooritaja on tavaliselt edukas niikaua, kuni üles-
Miks ameeriklased ei talu vaikust? Pierson: M-factor Ameerika kultuuris: Mobility, migration, movement. Keskne ameerika karakteri kujunemisel. - immigratsioon, - liikumine Ameerika sees (Rajamaa Frontier, liikumine maalt linna, liikumine linnast linnas, nt ülikoolide vahel) Liikumine tekitab vajaduse ühtekuuluvuse loomise järele (joining). Kollektivism ja konformism on erinevad mõisted: peavoolu ameeriklased reeglina individualistid, aga konformistid (Tocqueville 1835: enamuse kõikvõimsus). Philip Slater ("The Pursuit of Loneliness"): individualism kui enesega ise toimetulek, mitte kui õigus ekstsentrilisusele (erinevalt Suurbritanniast). Eesmärgid dikteerib ühiskond, eesmärgid on ühed ja samad. Ärevus ameeriklaste püsiolek. Kaks seletust: 1) Riesmann et al ("The Lonely Crowd") 20ndal sajandil on tekkinud "teistele-orienteeritud" isiksus (nt müügimees) (vrdl Carnegie
okupatsioon tervikuna. Kommunistlikku ideoloogiat tegi okupeerinud võim, püüdes samal ajal rahva mälu kustutada. Korduvad repressioonid, kultuuriväärtuste, autorite, muusikute, ajakirjanike ja teadlaste hävitamine kõnelesid rohkem kommunismist kui mõni loosung või doktriin. Tekkis nn redise-fenomen pealt punane, seest inimlik, tavainimesele kaasatundev, samas ideoloogiliselt heaks kiidetud vorm. Nõukogude-aegseid ajakirjanikke võiks jaotada nelja rühma: 1. Küünilised konformistid tegid nalja ametliku ideoloogia üle, tegutsesid põhimõttel, mida halvem, seda parem, nautides süsteemi narrust ja absurdi. Vabanemise järel on neil raske, kuna nad ei ole harjunud siiruse ja usaldusega, nad jätkavad absurdi jälgimist uue võimu tegudes, demonstreerides oma sõltumatust. 2. Kultuuriajakirjanikud - kasutasid metafoorilist keelt, allegooriat, vihjeid. Eestis oli piisavalt lai haritud auditoorium, kes suutsid jälgida küllalt komplitseeritud