· Eristatakse vähemalt 20 tüüpi kollageeni polüpeptiidahelaid ( ahel) · Fibrillaarsed kollageenid: I, II, III, · Basaalmembraani kollageenid: tüüp IV Kollageeni tüübid (seni kirjeldatud 12 tüüpi) Kollageeni Lokalisatsioon Struktuur Sünteesi koht tüüp I Pärisnahk, Jämedad Fibroblastid, kõõlused, luu kiud odontoblastid, osteoblastid kondroblastid II Kõhrkude Peenemad Kondroblastid fibrillid III Retikulaarne Peened Retikulaarrakud, sidekude, fibrillid silelihasrakud, veresoonte sein, Schwanni rakud silelihaskude, endoneurium IV Basaalmembraan Fibrillid Epiteelirakud, puuduvad lihasrakud, Kollageeni sünteesi häired
Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt Elastsete kiudude võrgustik Elastne kõhrkude Kõhrkoe arenemine · Viiendal embrüonaalarengu nädalal tulevaste kõhrede kohal mesenhüüm tiheneb, rakud kaotavad jätked, ümarduvad ja paigutuvad kõrvuti ning hakkavad tootma basofiilset intertsellulaarset substantsi; rakud (kondroblastid/kondrotsüüdid) produtseerides uut maatriksit tõukuvad üksteisest eemale · Ümbritsev mesenhüüm moodustab perikondri (excl. liigeskõhred) Kõhrkoe kasv · Kõhrkude kasvab interstitsiaalse ja apositsioonilise kasvu teel · Interstitsiaalne kasv - rakkude jagunemise kõhrkoe sees · Apositsiooniline kasv - perikondri sisemise kihi (kondrogeenne kiht) rakkude diferentseerumine kondroblastideks · Nimetatud kahel viisil toimub uue kõhre
Tugifunktsiooniga- o Tihe sidekude- samad komponendid, mis kohev sidekude, mehhaaniliselt vastupidav o Kõhrekude- koosneb rakkudest, mis paiknevad rakkudevahelise aine kõhreõõnsustes Rakkudevahelise aine tootja o Luukude Skeletikoed- kõhrkude ja luukude; organismi tugi ja kaitse 14. Nimetatud sidekoed tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Veri (leukotsüüt, erütrotsüüt) Hüaliinne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Elastne kõhrkude (perikonder, kondroblastid, kondrotsüüdid) Fibroosne kõhrkude (kollageensed kiud, fibroblastid, kondrotsüüdid) Luukude (toruluu kompaktaine histoloogiline ehitus) (osteon, luuõõs, luukanalid, osteoni keskkanal, luu lamellid, osteotsüüdid) Paralleelkiuline sidekude kõõluses (kollageensed kiud, fibrotsüüdid) 15. Tugikudede regeneratsioon 16. Lihaskudede üldiseloomustus, ülesanded
1. Hüaliinne kõhrkude (textus cartilagineus hyalinus) 2. Elastne kõhrkude (textus cartilagineus elasticus) 3. Fibroosne kõhrkude (textus cartilagineus fibrosus) Kõhrkoes pole vere- ega lümfisooni, see toitub osmoosi teel, sisaldab 70-80% vett, 10-15% orgaanilisi aineid, 5% mineraalaineid Kõhrkoe funktsioonid: · Toestuslik · Kaitsev(nt. liigespindadel) · Morfogeneetiline ja formatiivne (luude pikikasv ja kujunemine) Ehitus 1. Rakud: - Kondroblastid noored kõhrerakud, toodavad põhiainet ja kiude - Kondrotsüüdid küpsed kõhrerakud - Kondroklastid surnud rakkude lammutajad (kõhre makrofaagid) 2. Põhiaine e. intertsellulaarsubstants: - Kondroitiinsulfaat - Kondromukoid 3. Kiud: - Kollageensed (kollageen-II) - Elastsed - Retikulaarsed Rakkude vahel on intertsellulaarsubstants, selle sees kiud kollageensed kiud ja elastsed kiud Kõhre ümbritseb kõhreümbris e
o jagatakse tüüpideks kiudude suuna ja omaduste järgi, kuigi kindlad piirid tüüpide vahel puuduvad · Kõhrkude o Kõhrkude koosneb rakkudest -- kondrotsüütidest, mis paiknevad rakkudevahelise aine õõnsustes -- kõhreõõnsustes. Rakkudevahelise aine tootjad on kondrotsüüdid ise ja see aine jaguneb põhiaineks (maatriksiks) ja kiududeks. Kõhre rakud: Kondroblastid intensiivselt paljunevad, vähediferentseerunud pikliku kujuga rakud, paiknevad vahetult perikondri all Kondrotsüüdid lõplikult diferentseerunud ümarovaalsed kõhre rakud, paiknevad kõhre keskkosas põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes Kondroklastid kõhrkudet lammutavad rakud
rakevaheainet;vereloomrakkud rändavad sisse, osteoklastid ja luuüdi moodustavad rakke. Intramembranoosne luustumine. Mesenhüümrakud kondenseeruvad ja diferentsuuruvad osteoblastideks - osteotsüütideks. Selgrootsete jäseme moodustumine. Jäsemepung moodustub pinnaektodermist ja mesodermaalsest mesenhüümist; Mesenhüümirakud rändavad moodustuvasse jäsemesse:somiidi müotoomist - mõoblastid - lihased; külgplaadi mesodermist - kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8, FGF4. Ka Wntvalgud.Hoiavad progressitsooni mesenhüümirakke jagunevas seisundis (FGF8 mRNA avaldub AER alal; FGF10 indutseerib jala seal kus ta normaalselt ei moodustu; Inimesel ja kanal: Tbx5 määrab ülajäseme, Tbx4 alajäseme.
lümfisõlmes). Lümfisõlmes mood. see sidekude sidekoelise toese, strooma. * rasvkude – textus adiposus koosneb tihedalt üksteise vastas olevast ümarast rasvarakust – lipotsüüdist (lipocyti). Rakus sisaldub rasvatilk ja rakutuum (lapik ja perifeerias). 19. Kõhrkude, jaotus ja ehitus. Textus cartilagineus. Sidekoe vorm, mille moodustavad kondrotsüütid ja kõrgelt spetsialiseeritud rakkudevahe põhiaine. Kondrotsüüdid saavad alguse kondroblastidest. Kondroblastid sünteesivad ka rakkudevahe ainet. Ehituselt ja talitluselt on sarnased sidekoe fibroblastidele. Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimelike taluma olulist survet. Rakkudevaheaine koostis on sama, mis kitsamas mõistes sidekoes, kuid vahekord on erinev. Sisaldab kuni 75% vett (sest puudub verevarustus). Vett säilitab eelkõige kollageen II. Kõhrkoe peamiseks ülesandeks on toestus ja amortisatsioon. Kõhred on kõhrkoe kogumikud, mis on perikondriga ümbritsetud
puudub verevarustus ning koe toitumine ja gaasivahetus toimuvad difusiooni teel Vett säilitavad võrgustiku moodustavad fibrillaarsed valgud, eeskätt kollageen II Põhiline kõhrkoes sisalduv valk on konromukoid Eristatakse kolme tüüpi kõhrkude: hüaliinne, elastne ja fibroosne – üldiseloomustuse poolest sarnased, kuid leidub erinevusi nii morfoloogilises ehituses kui ka funktsioonis Kõhrkoe rakuvormid on kondroblastid, kondrotsüüdid ja kondroklastid Põhiliseks ülesandeks on organismide toestamine, amortisatsioon jt Hüaliinne kõhrkude Suurema osa areneva embrüo luustikust e primordiaalse skeleti moodustab hüaliinne kõhrkude Enamus hüaliinsest kõhrkoest on kaetud perikondriga, mis moodustab hüaliinse kõhrkoe plaadikesega anatoomilised struktuurid – kõhred (toitumine perikondri kaudu osmoosi teel)
annaabi.ee 
