Rakvere Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor) on Lääne-Viru maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik.
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911
(19051908). 8.Tallinnas on Vilde nimeline muuseum . Kus see asub ja millal see asutati? V: 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asuv muuseum tutvustab 20. sajandi alguse ühe tuntuma eesti kirjaniku Eduard Vilde (1865-1933) viimast kodu. 9.Pane kirja vähemalt 6 E.Vilde romaani ja tee neist ühe kohta sisukokkuvõte. V: 1885 ,,Teravad nooled" , 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" , 1893 ,, Karikas kihvti" , 1894 romaan ,,Linda aktsiad"
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911
Enamik neist esemeist on aastate jooksul lihtsalt ära tarvitatud. Kulunud asjad visatakse minema, aimamata, et need esemed võivad tarbekunsti ajaloo seisukohalt väärtust omada. Eesti rahvaluule järgi omistasid meie esivanemad nahale müstilisi ja raviomadusi. Näiteks kuivatatud- jahvatatud hiire- või rotinahk oli keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu vastu, hundi sabaga vihtlemine pidi aga kaitsma sakste viha eest ja aitama tüdruku mehele. Minu suureks üllatuseks on see, et muti nahaga silitamine pidi nii looma kui ka inimese rammusaks tegema. Pulbrina sisse võttes aitas muti nahk köha, roosi ja paljude teiste haiguste vastu. Samas sai teistele nahaga halba teha: kes vihavaenlasele satikad selga tahtis sokutada, pidi kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama.
mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeritud romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1) Haridustee 9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis. Aasta hiljem aga tulid poisid kolmeks aastaks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilasteks. 1878-1881 õppisid poisid Rakvere kreisikoolis ja elasid kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil. 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poiste edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel, kes oli lugupeetud ja haridust hindav mees. Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli. Tartu reaalkoolis õppides oli Paul tugev ajaloos ja matemaatilistes ainetes, ühtlasi oli ta kogu koolikursuse jooksul parim joonistaja klassis. Joonistamist õpetas Peteruris vastava ettevalmistuse saanud pedagoog Peter Barth.
lastele raviks viina jootma, mis kasvu kinni pannud" kirj võte, hirmutamine, shokiesteetika, väliste muutuste kaudu hirmutamine (keha deformeerumine alkoh tõttu). Alkoholi diskursus lähtub suuresti kehast(alates 19 saj keskpaigast), ka psühholoogiline aspekt (meeltesegadus, deliirne seisund, kujutlused, karvased elukad) Nt Kreutzwaldi"Viina Katk", metafoor viinakurat äärmuseks hullus, inimene kaotab ratsionaalse sideme tegelikkusega. Vilde ,,Kondivalu kõrtsirahvas", kondivalu pole neutraalne nimi.. abielupaar hakkab kõrtsi pidama, suhted purunevad, omanikud joovad, kõrts läheb põlema, naine läheb hulluks.. Alkohol kui haigus. Moraal =tervis, puhas keha, puhas vaim. Sotsiaalne diskursus viina tootmine, mõisa oluline tuluallikas, pika korstnaga viinaköök, kõrtsid, mis kuulusid mõisale, mõis rentis need kõrtsmikele, kelle palkasid. Probleem talupoegadele muutub alkohol kättesaadavaks, kuritarvitavad,
Psühholoogiline romaan. Konflikt põhineb armastusel. Vilde lahkus Riiast 1890. aasta septembris. Saksamaal olles tihendas ta jällegi suhteid ,,Postimehega", avaldades seal sarja ,,Berliini kirju". Peam sissetulekuallikaks oli följetonide ja lühijuttude kirjutamine ja oma loomingu tõlkimine. Berliiniaegsest eestikeelsest toodangust tuleks ära mainida ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas", jutustus ,,Kuul" jm. Augustis 1891 astus Vilde abiellu Antonie Gronauga, mida hiljem hindas elu suurimaks rumaluseks. Saksamaal luges Vilde uusimaid realistlikke töid, külastas usinasti teatrit (uudne lavakunst, eksperimentaalsus) ja ka Riigipäeva (sotsiaaldemokraatlikud põhimõtted). 1892. aastal pöördus Vilde tagasi kodumaale, kavatses Karjakülas kirjutada. See suvi ja sügis olid kirjanikule viljakad,
1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Vilde on maetud Metsakalmistule. Looming Vilde oli Eesti esimene kutseline kirjanik. Tema loomingu võib jagada kolme perioodi. 1) 1882-1895 aasta põnevus ja naljajuttude periood 1883 ,,Musta mantliga mees" 1885 ,,Teravad nooled" 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" 1893 ,, Karikas kihvti" 1894 romaan ,,Linda aktsiad" Järgnesid naljajutustused ,,Vigased pruudid", ,,Ärapõlatud peigmehed" ja ,,Kosilane Rakverest". Nendes teostes naeruvääristatakse peamiselt inimeste nõrkusi. 2) Vilde võttis omaks realismi põhimõtted, ta kirjutas kodanluse ja maatöölise vastoludest. 1896. aastal kriitilise realismi romaan ,,Külmale maale" - Eesti elu enim mõjutanud raamat.
annaabi.ee 
