Nii nagu praegugi, kutsus rahajagamine esile nurinat, kuid nii nagu tänagi, toimis süsteem tervikuna ikkagi tõhusalt. Päts ikka pildil August Gailiti «Purpurne surm» oli ilmunud 1924. aastal, nii et Toomas võis seda tõesti lugenud olla. Kuid Gailiti peateosed olid alles kirjutamata. Konstantin Pätsi ebamäärane ja samas väga tegevusrohke eluperiood jätkub, seda nii teleloos kui ajalootõe raamistikus. Harju Panga krahh oli ebameeldiv ja kompromiteeriv, kuid selle tähtsust ei maksa ülehinnata. Pankrot oli tollal igapäevane sõna, samuti kui ziiro, veksliprotest või maksujõuetus. Kujuka pildi tolleaegsetest «elu peremeestest» maalib A. H. Tammsaare oma «Tõe ja õiguse» IV osas ning sama valgustav on Oskar Lutsu «Vähkmann ja Ko». Sellel taustal ei asetu Pätsi äri- ja finantstegevus teab kui enneolematult halba valgusse. 1925. aastal asus Päts Börsikomitee esimeheks (seda ametit oli ta pidanud varemgi), oli
mitte kannatanu viimiseks varakäsutuseni, vaid asja ära võtmise hõlbustamiseks ( nt müüja meelitatakse eemale). Neil juhtudel vastutab asja äravõtja varguse eest, sest asja valdaja ei teinud varakäsutust. 2. Kelmuse ja väljapressimise piiritlemine tõusetub peamiselt siis, kui ähvardamisega kaasneb ühtlasi ähvardatava petmine ( nt. nõutakse vaikimistasu, ähvardades vastasel juhul avalikustada isikut kompromiteeriv dokument, mida väljapressijal tegelikult ei ole. 3. Kelmuse piiritlemisel maksupettusest tuleb lähtuda sellest, et riigi maksunõuded ei ole kelmuse üldkoosseisuga kaitstud ning et maksunduse valdkonnas toimepandud pettusi tuleb käsitleda maksukuritegudena. SOODUSTUSKELMUS § 210 Soodustuse eesmärk on majandustegevuse soodustamine. Soodustus peab olema antud riigieelarvest või kohaliku omavalitsuse vahenditest.
(ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs olid materjalid alates 1917. aastast ja Tartu RAKAs vanema perioodi materjalid. Hiljem luuakse ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide arhiiv. Eraldi arhiiv prohektdokumentide säilitamiseks. Arhiivi ülesandeks ei olnud teadusega tegelemine ja selle kaasaaitamine, vaid oma dokumentidest välja otsida kõik kompromiteeriv materjal ühiskonnaliikmete kohta (eriti 1940-50ndad). Esimene inimene, kes uurijad vastu võttis oli nõukogude miilits, kes istus valvelauas. Arhiivisüsteem tema valve all. Suur osa materjalidest oli salastatud, juurdepääsupiirangutega dokumendid. Teatud perioodide ja dokumentide osas (pea kogu EV aegne arhiiviaines oli piiratud juurdepääsuga, pea kõik Nõukogude aegsete asutuste arhiivimaterjalid) piirangud. Erifond – sealt oli materjali keeruline kätte saada. Teatud
Luule on väga mitmeplaaniline. Tõsisem pool on täiesti olemas, kuid pole suur. Nt surmateemaline luule. Eksistesnsialistide kauge eelkäija. Elu ise on suremine. Vastandite kokkuviimine, elu ja surm. Mängulikkus, kontseptism (mõistemäng, vaimumäng). "Elu on suremise elav jada"; "Jääb armastus teispool surma". On ka lüürilist luulet. Kuid siiski kõige suurem loominguosa on satiiriline. "Naiste petlikkus". Kultism peen, haritud väljendusviis. Kartmatu, kompromiteeriv kirjanik, kes ei jää ükskõikseks, peab oluliseks õigluse eest välja astumist. Saksa kirjandus. Alles 17.sajandil algas saksamaal luule ja kirjanduse areng. Mõned luuletajad võtsid oma südameasjaks luule arendamise ja uuendamise. Vahepeal ei saanud luule areneda, sest oli reformatsioon ja ajad olid rasked. 17.saj I poolel oli 30- aastane sõda, mis oli saksamaal kurbade tulemustega. Martin Opitz oli üks neist arendajatest ja uuendajatest
Ideaalriigis aga ei saa korruptsiooni üldse tekkida. Kehtib ju paratamatu seos: voorusetult saab käituda ainult teadmatusest, et aga valitsejad on oma teadmiste tõttu eksimisvõimetud, siis mitte-vooruslik käitumine on võimatu. Platoni filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, tema võim on paratamatult õiglane. Politeias Platon siiski kohati kahtleb, kas mittekorrumpeeruvad valitsejad ei ole mitte täiesti võimatu, tema õpetust lootusetult kompromiteeriv mõte. Seepärast tegi ta ühiskonna huvides kahe kõrgema kihi liikmetele eraomandi ja perekonna osas tugevaid piiranguid, millest oli juttu ülalpool. Hilisperioodi teoses Seadused esitab ta ideaalriigi järel nn paremuselt teise riigi projekti, kus kõik selle riigi kodanikud on ,,seaduste orjad". Tegelikult teostavad ka seadusriigis võimu ikka valitsejad. Seaduste omamoodi ,,aseainena" toimivad Platoni ideaalses mõttekonstruktsioonis ideed oma normatiivsuse ja ideaalinõudmistega
Kuid arusaadavalt lähete te üle jõe ainult hädakorral.» «Iseendast mõista.» «Ja kuidas saan ma sel juhul teada, kus te olete?» «Kas te ei vaja oma teenrit?» «Ei.» «Kas ta on usaldatav?» «Täielikult.» «Andke ta mulle. Keegi ei tunne teda. Ma jätan ta kohta, kust lahkun, ja ta juhatab teid sinna, kus ma olen.» «Te ütlete, et te ootate mind siis Armentieres'is?» «Armentieres'is.» «Kirjutage see nimi paberitükile. Kardan, et muidu ma unustan. Linna nimi ei ole ju kompromiteeriv, eks ole?» «Mine tea, kuid olgu pealegi,» lausus mileedi, kirjutades nime paberilehekesele, «ma kompromiteerin enese.» «Hästi,» ütles Rochefort ja võttis mileedi käest paberi, mille ta keeras kokku ja pistis oma kübara voodri vahele. «Muide, te ei pruugi muretseda. Juhuks, kui kaotan paberi, toimin nagu laps ja kordan nime kogu tee. Kuid nüüd -- kas on see kõik? «Usun küll.» «Meenutame korraks: Buckingham surnud või raskesti haavatud; teie jutuajamist
annaabi.ee 
