Petersoni arvates peab inimene küüniku kommete järele elama: peab olema vähenõudlik elu vastu, peab piskuga leppima. Inimene ei tohi lasta ennast veedelda igasuguseist tühjadest ,,asjadest. Mida vähemaga inimene lepib, seda õndsam ta on. Peterson mõistab hukka kõik tühjad kombekesed, moe järeleahvimise jne. Tema ei tunnusta seda põhimõtteliselt ja seepärast käib ta tihti talutaadi riides, kuigi see teda tolleaegses seltskonnas kompromiteerib ja temast sõpru eemale peletab. Inimene peab tõde otsima, tarkust õppima, mitte moe järele aelema ega viisakate elukommete ning tantsu õppimise peale aega raiskama. Peterson hindab sisemist inimest, mõistust, mitte väliseid ja keha ümber lebavaid riidehilpe. Ka ses suhtes seisab ta üksi oma aja keskel kui revolutsionäär, ja see näitab, kui palju kodanlikku julgust, iseloomukindlust ja iseseisvust omas too noor eesti soost akadeemiakodanik, kes oma
Berthe saadeti vanaema juurde, kes ka suri samal aastal.Laps jäi ühe vaese tädi hoole alla,kes pani lapse ketrusvabrikusse leiba teenima.Kõik nende vara müüdi võlgade katteks maha ja järele jäänud rahast piisas ainult selleks,et saata väikena Berthe vanaema juurde. . Peategelased Emma Rouault Bovary (Madame Bovary) noor naine, kes tegeleb romantilise unistamisega, kuid tajub ikka ja jälle kalkust selles maailmas. Otsib kirglikku armastust. Kompromiteerib end nii materiaalselt kui moraalselt. Dr Charles Bovary: igav matslik, kuid ustav ja salliv abikaasa.Ta armastas Emmat kõigest hoolimata. Homais: ülespuhutud, auahne apteeker. Sai lõpuks auleegioni risti. Leon Dupuis:notari kirjutaja , kes armub Emmasse.On romantiline ja hiljem saab tema armukeseks. Rodophe Boulanger: Rikas mõisnik, naistemees. Emma armuke. Lheureux: Ahne kaupmees ja liigkasuvõtja, kes juhib Emma võlgadesse. Berthe: Emma Bovary tütar
relvaärisse. Kui mul oleks poegi, siis ma neil vähemalt senikaua sõjaväkke minna ei lubaks, kui sealne määrustik ja tavad ei hakka pisutki "tsiviliseeritud" riikide sõjaväele sarnanema. Kui selles asjas tuleb teha valik "euroopluse" ja "rahvusluse" vahel, siis praeguses seisus peaks põhimõtetega inimene paratamatult nii kurb kui see ka ei ole eelistama esimest. Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega.
Olukord läks ärevaks siis kui okt. Algas sakslaste ümberasumine isamaale. Umsiedung ümberasumine, viib 16 000 Baltisakslastest ära 40%(Lätist 40000). Oli Hitlerile vaja, et asustada vallutatud alad oma rahvuskaaslastega. Lubati samaväärseid või veelgi paremaid mõisu Poolamaal. See tekitas Eestlastes ärevust, et sakslased lahkuvad, järelikult on asi ebakindel. Ebakindlus jõuab ka NSV kõrvu. NSV teatab Saksa saadikule, et selline käitumine kompromiteerib Vene valitsust. (Sovjeteriseerimisel puudub igasugune alus väidavad ) Ärevuse kaotab ära Soome, kes ei luba NSV vägi oma territooriumile. Soomelt tahetakse veel ka territooriumi, sest 30 km on liiga väike vahemaa, taheti Karjalat. Soome ei olnud kumbagagi nõus. 30 nov 1939 puhkeb Talvesõda. NSV tulistab enda vägesid piiril ja väidab, et seda tegid S. Lõppeb 12 märts 1949. Soomlastel oli elavjõudu vähem aga olid tugevad kindlused, kust Venelastel raske läbi tungida
EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a
» «Ei, ma ei taha kedagi usaldada.» «Oodake üks hetk,» ütles dArtagnan. «Me oleme Athose ukse juures. Jah, tõepoolest.» «Kes on Athos?» «Üks minu sõpru.» «Kui ta aga on kodus ja näeb mind?» «Ta ei ole kodus ja ma võtan võtme pärast seda kaasa, kui olen teid tema korterisse lasknud.» «Kui ta aga koju tuleb?» «Ta ei tule koju. Pealegi öeldakse talle, et ma tõin ühe naise kaasa, kes on tema juures.» «See kompromiteerib mind hirmsasti, te ometi mõistate seda!» «Mis tähtsust sel on! Teid ei tunta. Pealegi oleme olukorras, kus me ei saa hoolida mõningatest konventsionaalsustest.» «Läheme siis teie sõbra juurde. Kus ta elab?» «Paari sammu kaugusel, Ferou tänaval.» «Lähme siis!» Ja mõlemad sammusid edasi. Nagu dArtagnan oletas, polnud Athost kodus. Ta võttis võtme, mida oli harjutud talle kui Athose sõbrale andma, läks trepist üles ja viis proua
annaabi.ee 
